• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.04.07, 11:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ülenurme vallas tuleb elurajoon Sirtsu sohu

Paistab, et Eestis napib kuivi kohti, kuhu maja ehitada – miks muidu kerkib tulevane kümne eramuga Küüni elurajoon Aardla poldrile, millest pumbajaama töö lõpetamise järel saab Sirtsu soo.
Polder on allpool eesvoolutaset olev ala, kust vett aegajalt liigniiskuse ja/või üleujutuste vältimiseks kunstlikult minema pumbatakse, kirjutas Tartu Postimees.
Omal ajal Aardla poldri ehitust juhtinud vesiehitusinsener Uno Pauts ütleb, et poldrile elurajooni kavandamine on algusest peale seadusevastane tegevus. "Poldrile ei tohi keskkonnamõju hindamiseta teha ühtki rajatist, olgu see kui suur tahes," lausus ta. "Et tegu on ürgoru põhjaga, oleks seal vaja teha põhjalikud geoloogilised uuringud."
Kuivendussüsteemid peavad Pautsi sõnul kindlustama rohutaimele vajaliku kasvukeskkonna: "Aga see ei tähenda, et need peaks kandma maja." Kui vett ära ei pumbata, upub polder tõenäosusarvutuste kohaselt keskmiselt iga kahekümne aasta tagant.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pauts ei oska öelda, miks kehtestas Ülenurme volikogu poldrile elurajooni detailplaneeringu. "Ma ei oska öelda, oli see nüüd teadmatusest või küündimatusest ... Võibolla olid veel mingid motiivid, mida ma ei oska arvata."
Detailplaneeringu algatamise ja ka kehtestamise ajal oli kahehektarilise maatüki omanik Ülenurme abivallavanema Haljand Kaasiku õde Varje Kaasik. Kohe, kui volikogu poldriosa elamukruntideks jaganud planeeringu kehtestas, müüs Kaasik kinnistu edasi tartlasele Sulev Soopalule.
2005. aastal kaks hektarit ostnud Soopalu teenib kruntide müügiga arvestuslikult 4-5 miljonit krooni.
Kalveti väitel on poldriala kruntideks jagamise taga teadlik äriplaan. "Kõigepealt osteti võileivahinnaga poldrimaad, kuhu ehitada sisuliselt ei tohiks, ning jagati see siis detailplaneeringuga kruntideks, et varjata negatiivset ja tõmmata ostjad haneks."

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele