Brittide umbrohi vajab kaitsmist

Eestlastele võib näida, et brittide vaimse tervisega on midagi lahti, et nad umbrohtu kaitsma tahavad hakata, kuid väga põllustunud maastikul võib nö umbrohutaimede bioloogiline mitmekesisus tõesti ohus olla.

Kui jätame osad viljaread pestitsiidide ja herbitsiididega töötlemata, jäävad ellu ka taimed, mis neid ei talu. See meetod aitaks põllumeestel saada GMOde kasvatamisest tulu, vältides samas pestitsiidide kasutamisest tulenevat keskkonnakahju.

Põllumehed ei peaks tegema muud, kui pestitsiidilaotaja kaks äärmist pihustit välja lülitama. See annaks teistele taimedele võimaluse kasvada, neist ja nende seemneist saaksid aga toituda linnud ja putukad, väitsid uurimuse autorid ajakirjas Proceedings of the Royal Society.

Uuring võeti ette pärast seda, kui avaldati raport, millest ilmnes, et geneetiliselt herbitsiidikindlaks muudetud suhkrupeedi kasvatamine hävitab ulatusliku taimekaitsemürkide kasutuse tõttu bioloogilist mitmekesisust.

Uuringu läbiviijate juht John Pidgeon ütleb, et on üllatunud, et see idee kellelegi varem pähe pole tulnud: "Mina mõtlesin sellele neli sekundit peale raporti tulemuste nägemist, see on lihtsalt nii ilmne".

Nad ei ole veel oma ideid looduses testinud, kuid võttes aluseks raporti katselised tulemused, ilmneb, et teiste taimede ellujäämiseks piisab, kui jätta kõigest kaks protsenti põllumaast mürgitamata.

Herbitsiidikindlaid geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse laialt USAs ja Aasias. Euroopa Liitu aga ei lubata neid enne, kui on selge, et nende kasvatamisest tulenevad keskkonnakahjud ei ületa geneetiliselt muundamata taimede kasvatamisest tulenevaid keskkonnakahjusid.

Ebaselgeks jääb siiski, kuivõrd tõhusaks sellised regulatsioonid tegelikkuses osutuks. "Kas põllumehed läheksid sellega kaasa? Ja kui nad väidavad, et nad seda teevad, siis kuidas me selles kindlad saame olla," küsis ökoloog Matthew Heard. "Talunikud tahavad võimalikult suurt kasumit. Jätta kaks protsenti oma põllumaast kahjuritõrjevahenditega töötlemata ei tundu neile tõenäoliselt kuigi hea mõttena."

Pidgeoni sõnul võiksid tema süsteemi rakendamisest võita nii põllumehed kui ka keskkond: "Geneetiliselt muundatud suhkrupeedi kasvatamine annaks põllumeestele umbes 4000 krooni lisatulu hektari kohta. Jättes aga kaks protsenti põllumaast keemiavabaks, laseme ka teistel taimedel kasvada, mis tähendab seda, et geneetiliselt modifitseeritud taimede kasvatamine on isegi rohelisem valik kui nö tavalise suhkrupeedi kasvatamine". Selle meetodi rakendamine võiks aidata täita Euroopa Liidu rangeid keskkonnanõudeid ning tuua suuremat kasumit tõotavad GM-taimed ka Euroopasse.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.