Aktsiafondide puudus jätab miljarditest ilma

Konservatiivne teise samba pensionisüsteem võib küll säilitada mõnedel hea une, kuid on juba praeguseks jätnud riski otsivatel inimestel võimaluse teenida oma osakute pealt kümneid tuhandeid kroone. Kõikide pensionikogujate potentsiaalne saamata jäänud tulu võib ulatuda hinnanguliselt umbes 1,5 miljardi kroonini.

Viimasel ajal on teise pensionisamba osas olnud teravaid vaidlusi kahe punkti üle. Esiteks, kas üha paisuvatel pensionifondidel tuleks oma teenustasusid kärpida ja teiseks, kas rahvale ei võiks pakkuda võimalust pensionifonde, mis võivad kogu investorite raha vaid aktsiatesse investeerida. Minu arvates oleks küll kulude kärpimine tore, kuid esmase sammuna tuleks ikkagi vaadata, kuidas tulupoolt kasvatada annaks.

Teise pensionisamba fondid võivad seadusega ette nähtud korras investeerida hetkel aktsiatesse kuni 50% pensionikogujate rahadest. Ehkki sellise suunitlusega fonde on viieteistkümne pakutava fondi hulgast vaid kuus, on nende vastu huvi väga suur. Seda näitab selgelt faktid. Praegu 8,6 miljardist pensionifondide rahast on tervenisti 74% nn agressiivsetes fondides. Arvestades inimeste eelistusi, on praegu aktsiates umbes 3,5 miljardit krooni ning võlakirjades ja muudes konservatiivsetes investeeringutes 5,1 miljardit krooni.

Huvi 50% aktsiaosalusega fondide vastu on olnud aastast aastasse pidevalt kasvav. See on ka loomulik, kuna aktsiad on võrreldes võlakirjadega viimase viie aasta jooksul ka märkimisväärselt enam tulu pakkunud ning suuri ehmatusi (aktsiaturu krahhe) pole investorid jõudnud kogeda. See kõik annab aluse eeldada, et ka 100% aktsiafondid oleks väga soositud, kui vaid inimestele võimalus antaks.

100% võlakirjadesse investeeritavad fondid on EPI 100 indeksi alusel tõusnud viie aastaga keskmiselt 14% võrra, samas kui kuni 50% aktsiaid lubavad fondid on samal ajal näidanud keskmiselt tootlust ligi 62%.

Mõtlesin huvi pärast välja arvestada, kui palju oleks tootnud teise pensionisamba fondiosakud siis, kui fondivalitsejad oleks saanud kogu raha juba alates 2002. aasta keskpaigast aktsiatesse suunata ja nad oleks teeninud samasugust tulu kui praeguseni aktsiate pealt kõige riskantsemates pensionifondides. Sain osaku hüpoteetiliseks keskmiseks viie aasta koondtootluseks 96%.

Huvitav on see, et aktsiafondid oleks teoreetiliselt hakanud 50/50 fondide eest ära liikuma alles 2005. aasta sügisel. See näitab, et mõnikord võivad aktsiafondid jääda alla küll tasakaalustatud fondidele alla, kuid pikemas perspektiivis on võlakirjadel aktsiaid väga raske võita.

Kui inimesed, kes on praeguseks investeerinud viis aastat raha kõige riskantsematesse fondidesse, oleks saanud pensionifondide käivitamisel valida 100% aktsiafonde, oleks nad praegu umbes ühe brutopalga võrra rikkamad. Eks arvestage ise, mis te selle raha eest oleks saanud. Kas tolmuimeja, LCD-teleri või korraliku puhkusereisi tervele perele.

Pensionifondide ajalugu on praegu juba piisavalt pikk ning rahapaigutajate teadlikkus on tõenäoliselt niipalju tõusnud, et riik võiks fondivalitsejatele lubada riskantsemate aktsiafondide teket. Kuna eluiga pidevalt pikeneb, tuleb 20aastasel töötada ja pensioniraha koguda võib-olla koguni üle poole sajandi. Andke talle ometi võimalus riskida.