Putin tahab korrata Lenini energiaplaani

Välispoliitikas ähvardas Putin lahku lüüa Euroopa tavarelvastuse leppest.

Aastaks 2020 peab Venemaa elektritootmist suurendama kahe kolmandiku võrra ja investeerima selleks 12 triljonit rubla. "Me räägime siin riigi teistkordsest suurelektrifitseerimisest," ütles Putin eile Kremlis peetud aasta tähtsaimas aruandekõnes. Muidu hakkab elektri nappus majanduskasvu pärssima.

Et naftat ja gaasi on tulusam välismaale müüa, tahab Venemaa kodus panustada tuuma- ja hüdroenergiale ning söeküttel jaamadele. Lähima 12 aastaga on kavas ehitada 26 tuumaelektrijaama, mida on pea sama palju kui kogu Nõukogude Liidu ajal kokku.

President avaldas nördimust, et kuigi riik oli mullu maailma suurim naftatootja, veetakse suurema osa toormest töötlemata välja. Metsasektoris on valitsus siiski juba kehtestanud ümarpuidu eksporditollide järkjärgulise tõusu. Nii Euroopa Liidu kaubandusvolinik Peter Mandelson kui ka Soome president Tarja Halonen on püüdnud Venemaad veenda neid tolle muutma. "Saan aru välispartneritest, kuid peame mõtlema kodumaise töötleva tööstuse arendamisele," ütles Putin eile.

Valitsus sai noomida, kuna see pole suutnud kaubavooge Venemaa oma sadamatesse suunata. "Kaubad lähevad jätkuvalt läbi välismaa sadamate. Seda ei või lubada," ütles Putin.

Eraldi tõi Putin välja Venemaa teedevõrgu kehva seisu, millest johtuv majanduskahju küünib 3 protsendile SKPst.

Välispoliitikas ähvardas Putin lahti ütelda külma sõja lõpupäevil allkirjastatud tavarelvastuse piiramise leppest, mis on Euroopa julgeoleku üks nurgakive. "Pean mõistlikuks peatada Venemaa poolt selle lepingu täitmine, kuni kõik NATO riigid pole seda ratifitseerinud," ütles Putin. Osa NATO riike on püüdnud ratifitseerimist siduda Vene vägede väljaviimisega Moldovast ja Gruusiast. Samm on ühtlasi Venemaa vastukäik USA plaanidele rajada osa oma raketitõrjesüsteemist Kesk-Euroopasse.