Piiriprobleemi lahendus peitub raudtees

Transpordisõlmedesse ja piirile tekkinud ummikute lahendus peitub intermodaalse transpordi kasutuselevõtus, eelkõige raudteevedude integreerimises veoahelaisse.

Eesti liitudes Euroopa Liiduga kasvas veokite piiriületuse maht Eesti-Vene piiripunktides enam kui 40%. Maanteeveod itta jätkavad laienemist tänu Venemaa kasvavale majandusele, ostujõule ja tarbimisele.

Eesti, Soome ja Läti idapiiridel pikenevad veoautode järjekorrad ja piirületusele kuluv aeg kinnitavad seda. Tippkoormuse ajal kulub piiriületuseks kuni nädal ja veokite järjekorra pikkust mõõdetakse kümnete kilomeetritega.

Süvenemata pikemalt järjekordades ootavate autojuhtide ebainimlikesse olme- ja töötingimustesse ning analüüsides vaid majanduslikku aspekti, pole piirijärjekordade tõttu lisanduv kulu sugugi väike. Arvestades ühe veoki päevakuluks ilma kütuseta 2000 krooni, kujuneb viis päeva kestva piiriületuse maksumuseks 10 000 krooni auto kohta. 500 veoki pikkuse järjekorra kogumaksumuseks aga vastavalt miljon krooni päevas.

Tarnete ebakindlus põhjustab varude kasvu ja see toob omakorda lisakulusid. Neid kannavad valdavalt kaubaomanikud, osaliselt ka vedajad. Sankt-Peterburgis on infrastruktuuri ülekoormuse tõttu kehtestatud sadamat läbivatele konteinerkaupadele ummiku lisatasu, mis küündib 300 USDni TEU kohta.

Võttes arvesse eelkirjeldatud olukorda transiitriikide piiripunktides, on turg sunnitud hinnatõusu aktsepteerima, kuigi see ei aita tekkinud pudelikaelu vähimalgi määral leevendada.

Lahendus on integreerida raudteeveod veoahelaisse. Näiteks teeb üks konteinerrong kahe vedurijuhiga ära enam kui 50 auto ja autojuhi töö, kasutades selleks ummikuvaba raudteed.

Peterburi lähinaabruses Šušarõs tegutsevate Toyota ja Nissani uute autotehaste tarnete kiireks väljaveoks St. Peterburi sadamast on käivitatud konteineritega süstikrongid.

Raudtee on abiks võetud ka Soome suurimas sõiduautode jaotuskeskuses Hankos. Aastas sadu tuhandeid autosid läbi laskva maalilise väikelinna tänavapilt on rahulik ja raskeveokivaba.

Siin on tõsine mõtlemise koht ka seoses Narva-Ivangorodi piiriületusega.

Autor: Illimar Paul