Vanimad puud Tallinnas

Tänapäevani järjepideva Tallinna rajamine algas 1219. aastal taanlaste vallutusega. Milline oli taimestik praegusel linna territooriumil, pole täpselt teada, küllap kasvas siin metsa, leidus rohumaid, soid, liivikuid ja muid taimekooslusi. Linna rajamisega istutati ka esimesed puud ja põõsad, mis ilmselt olid algselt meie kodumaised liigid.

Ei keskaegne ega hilisemgi linn, rääkimata tänapäevasest, pole olnud puudeta puulinn või hilisem kivilinn. Kogu selle aja on linlasi saatnud puud, olgu need siis looduslikult kasvama läinud või istutatud isendid.

Puid on juba ammusest ajast istutatud hoovidesse, aedadesse, tänavate äärde, kirikute juurde ja kalmistutele, on rajatud parke, skvääre ning puiesteid.

Praeguseni on Tallinnas säilinud puid, mis on silmapaistvad oma vanuse või haruldase liigilise olemuse poolest. Peatume neist mõnedel. Kodumaistest liikide esindajatest on tähelepanuväärsed mitmed tammed ja pärnad.

Tartu Ülikooli dendrokronoloogi Alar Läänelaiu ja Tallinna Tehnikaülikooli teaduri Mart Rohtla puude vanuse uuringute alusel on vanimaks osutunud tammed.

Tallinna vanimad tammed kasvavad Koplis ja Kadriorus. Kopli vanimad puud esinevad kunagisel Kopli kalmistul ja laevaremonditehase hoovil, mõlema puu vanus võib küündida 360 aastani.

Neile järgneb vanuse poolest tamm, mis kasvab trammiteede ümberkeeramise ringis, selle enam kui viiemeetrise ümbermõõduga puu vanus on ligikaudu 330 aastat. See on ka Kopli jämedaim tamm.

Kadrioru vanimad tammed kasvavad aga Weizenbergi 26 juures. Seal kasvavast viiest puust on vanim rohkem kui viiemeetrise ümbermõõduga puu, mille vanus võib küündida 380 aastani. Silmapaistev oma vanuselt on ka presidendilossi tamm, puu kasvab kohe lossi taga - selle vanus võib olla 360 aastat.

Tammede kõrval on Eestis sageli oma vanuse ja mõõtmete poolest esileküündivad pärnad. Tallinna suurim ja vanim pärn kasvab Kose teel omaaegse Carlshofi suvemõisa peahoone ees hoovis (praeguseks on maja maha põlenud). Suvemõis rajati 1785. aastal ning sama vana võib olla ka see pärn, sest selle kolmeks hargneva puu jämedus on harunemiskohal enam kui kolmveerand meetrit.

Tallinna vanimatest sissetoodud võõrpuudest pälvivad tähelepanu kunagises väikses Cedehelmi suvemõisas kasvavad lehised, nende vanus on kahesaja kümne aasta ringis. Ligi kahesaja aastased on Seewaldi ehk Merimetsa pargis kasvavad lehised. Need kõik on Tallinna vanimad okaspuud.

Võõrlehtpuudest on silmapaistev Niguliste kiriku juures kasvav nn Kelchi pärn, see on Lääne-Euroopast sisse toodud lääne ehk Euroopa pärn, millel pole looduslikku kasvuala. Ta on meie kodumaise hariliku pärna ja Lääne- ja Kesk-Euroopas leviva suurelehise pärna ristand, mis algselt tekkis looduses ja mida hiljem on rohkesti levitatud puukoolide kaudu.

Teadaolevalt istutati vaadeldav pärn tollase Niguliste pastoraadi hoovile 1680. aastal. Legend räägib, et selle pärna alla on maetud omaaegne Niguliste kiriku pastor Christian Kelch (1657-1710), kes suri katku.

Lääne pärn ongi meil kõige laiemalt levinud võõrpärn, teistegi puude vanus on ligi 300 aasta ringis. Laialt on tuntud meie bastionitel kasvavad lääne pärnad, mis paremini on säilinud Lindamäel ja Rannavärava mäest tänavaga eraldatud osal, nende kõige vanus on umbkaudu 250 aastat, täpseid istutusaastaid pole seni leitud.

Rannavärava mäe terviklikumas osas, mis on tuntud Skåne bastionina, saadi graafiliselt ühe pärna vanuseks isegi pea 400 ja teisel 300 aastat. 390 aastat on muidugi ilmne eksimus, küll võivad mõlemad puud olla 300aastased, sest sealsed pärnad on esmakordselt edasi antud 1728. aasta Tallinna plaanil.

Nooremad, kuid sügava ajaloolise tagapõhjaga on Laial tänaval kasvavad kaks lääne pärna. On teada, et varem kasvasid sellel kohal tammed, 1728. aasta plaanil on seal olnud kuus puud. Samas kohal olev viimane üksik puu on edasi antud ühel 1820. aasta joonistusel.

Praegugi kasvavad kaks pärna võivad olla istutatud omaaegse Hueckide perekonna valduses olnud hoone kahesajaaastase juubeli puhul 1883. aastal, sest see maja sai Hueckide omandiks 1683. aastal.

See väike lõiguke Tallinna rikkalikust kultuuripärandist, sest vanad põlised puud on ju samasugused linna kultuurikandjad nagu hooned. Vanade majade kõrval räägivad linna lugu ka väärtuslikud põlispuud.

Autor: Heldur Sander