Prantsusmaa valis presidenti

Nii ägedat valimiskampaaniat ei ole prantslaste silmad ammu näinud, riik on lõhenenud kaheks vastandlikuks leeriks. Prantsusmaa seaduste kohaselt lõppes valimiskampaania reede südaööl. Ajaleht Le Parisien kirjutas, et sotside peakorteris oli õhk pingetest niivõrd paks, et seda võinuks noaga lõigata.

Püüdes mahajäämust tasa teha, läks Royal viimastel päevadel väga teravale rünnakule. Kahe ja poole tunnises televäitluses, mida vaatas paarkümmend miljonit inimest ehk siis pooled valijad, süüdistas Royal Sarkozyd poliitilises ebamoraalsuses. Veelgi enam, ta ähvardas, et konkurendi võit vallandab agulites uued immigrantide mässud. Paraku ei suutnud ta valijaid veenda. Debatijärgne küsitus näitas, et 53% vaatajaid pidas veenvamaks Sarkozyd ja ainult 31% Royali. Kokku oli Sarkozy edumaa kasvanud 8-9 protsendile.

52aastane karismaatiline Nicolas Sarkozy lubab kuulsate revolutsioonide maale järjekordset revolutsiooni, mis ei ole olemuselt sotsialistlik, vaid liberaalne. Ta lubab radikaalseid majandusreforme, maksude alandamist, ametiühingute mõju kärpimist ning võimalust töötada rohkem, kui lubab praegune 35tunnine töönädal. Ta pakatab energiast ja teotahtest. Juba valmiskampaania ajal on ta asunud kokku panema valitsust ja koostama seaduseelnõusid. Peaministri kandidaadidki on ta välja vaadanud. Nendeks on Francois Fillon või Jean-Louis Borloo, kes mõlemad on olnud ministrid.

"Kui ta suudab oma plaanid ellu viia, siis pöörab ta Prantsusmaa pea peale," arvas Le Figaro ajakirjanik Ivan Rioufol.

Vastasleer on ahastuses. Sotsialistid väidavad, et Sarkozy võidu korral hävitatakse Prantsusmaa sotsiaalne majandusmudel ja luuakse politseiriik. Midagi võib tõeks saada ka Royali ennustusest, sest agulites tõesti ei sallita Sarkozyd.

Sarkozy on üks vastuolulisemaid tegelasi praeguses Prantsuse poliitikas. Isegi need, kes tunnustavad tema plaane, avaldavad kartust tema meeletu võimuiha suhtes.

Aga nagu tunnistatakse Prantsusmaalgi, on riigi sotsiaalset turvalisust pakkunud majandusmudel oma aja ära elanud. See on muutnud küll inimeste elu mugavaks, kuid ei suuda tagada konkurentsivõimet üleilmastuvas maailmas, kus märksa edukam on Briti liberaalsem ja nüüd ka reformitud Saksa majandusmudel. Ilmselt on Sarkozy-sugune koleerik just õige mees õigel kohal, kes suudab Prantsusmaa tema tardumusest üles raputada. Kui prantslased valivad ta presidendiks, siis järelikult on nad veendunud muutuste vajalikkuses.

Üks on aga igatahes selge. 12 aastat Prantsusmaa presidendi toolil istunud 74aastase Jacques Chiraci aeg on lõplikult otsa saanud.