Analüütikute hinnangul kergitavad eile valitsuses
heaks kiidetud aktsiisitõusud tuleval aastal küll inflatsiooni, kuid
majanduspoliitiliselt on tegu õige otsusega, mis võib meid eurotsooni viia,
kirjutas postimees.ee.
Kõige tõsisemalt käib tarbija tasku pihta tulevaks aastaks planeeritud kütuse ja tubakatoodete aktsiisi tõus, mis peaks rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse täiendavalt tooma vastavalt 880,1 ja 790,6 miljonit krooni. Inflatsioon peaks tuleval aastal kerkima kuue ja poole protsendini.
Hansapanga analüütiku Maris Lauri hinnangul on valitsuse sammud majandust kui tervikut vaadeldes õiged ja positiivsed.
«Ette võiks heita vaid seda, et sääraseid samme ei astutud mõni aasta varem,» lausus ta. «See ei ole küll etteheide otseselt sellele valitsusele, küll aga vähemalt ühele praegusele koalitsioonierakonnale.»
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas äkiline aktsiisitõus on inflatsiooni vähendamisel ja euro tuleku kiirendamisel tõsine relv, selles ei ole kindlad ei ministrid ega analüütikud. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see valitsuse parim otsus, mida euro nimel teha, kuid garantiid see ei anna.
Lauri sõnul sõltub inflatsioon ja euro tulek ka mitmest meist olenematust tegurist. «Me ei saa kuidagi selle vastu, kui näiteks nafta või gaasi hind peaks hüppeliselt tõusma,» lausus ta.
Nordea Panga analüütiku Indrek Kera sõnul ei mõjuta hinnatõusud eriti tootmisettevõtteid ning seeläbi majandust tervikuna. «Ettevõtjate valuläve need tõusud kindlasti ei ületa,» oli ta kindel.
Teisisõnu, elektri ja gaasi ning mootorikütuse kallinemine enamasti palju ei tõsta kaupade hinda.
Paljuräägitud elektriaktsiisi kehtestamine inimestele ja ettevõtetele lisaväljaminekuid aga peaaegu tekitagi, sest viiesendine aktsiis kilovatt-tunni eest asendab senise CO2 saastetasu.
Majandusministeeriumi hinnangul sisalduks 2008. aastal ühes kilovatt-tunnis elektrienergias 3,5 senti süsihappegaasi maksu, mistõttu väikese hinnatõusu aktsiis ikkagi toob.
Samal ajal otsustas valitsus jätkata ühe protsendi jagu aastas tulumaksu vähendamist, mis aastaks 2011 peaks olema 18 protsenti. Samuti suurendatakse järk-järgult maksuvaba tulu määra ning hakatakse tulumaksusoodustust tegema juba alates esimesest lapsest.
Selle tulemusel peaks järgmisel aastal inimestele kätte jääma 356,9 miljonit krooni ja 2011. aastal juba pisut enam kui neli miljardit krooni enam.