Rahvaliidu fraktsioon tegi Riigikogule
ettepaneku muuta õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Praeguse korra järgi
makstavad õppetoetused, mida on õigus saada väga vähestel abi vajavatel
tudengitel, ei anna sotsiaalset garantiid.
Seetõttu käivad paljud üliõpilased tööl ning ei jõua õppida kõrgkoolis täiskoormusel. See aga toob lõppkokkuvõttes ühiskonnale kaasa täiendavaid kulutusi, teatas erakond.
"Rahvaliit on veendunud, siin peab riik kaasa aitama, et kõrg- ja kutsehariduse omandamine ei jääks kellelgi pidama materiaalse kitsikuse taha," ütles Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli. "Leiame, et riik peab looma kõigile võrdsed võimalused kõrgkoolis õppimisega seotud vajalike kulutuste katmiseks. Paljud õppurid on pidanud koolitee katkestama ning mõnedki majanduslike võimaluste puudumise tõttu jätnud kõrgkooli minemata või pidanud meeliseriala asemel valima eriala, mille omandamine on taskukohane."
Eelnõu kohaselt on toetuse määr kutsekooliõpilastele vähemalt veerand alampalka, bakalaureuseõppes vähemalt pool alampalka ja magistriõppes vähemalt kolmveerand alampalka. Täiendava toetuse määr eelnimetatud sihtrühmadele on eelnõu järgi vähemalt veerand alampalka. Doktoranditoetus peaks Rahvaliidu meelest olema vähemalt kaks alampalka.