60 000kroonine õppelaen võib osutuda ohtlikuks

Värske haridusministri Tõnis Lukase hinnangul peab õppetoetuste süsteem olema suuruses, mis lubaks üliõpilastel rahuldada oma esmased vajadused, et nad ei peaks õpingute kõrvalt tööl käima. "Mõeldud on täiskoormusega tudengeid," sõnas ta ning lisas, et toetuse saamiseks on oluline jälgida üliõpilase õppeedukust.

Üliõpilaskondade liidu esimees Eimar Veldre nentis, et õppetoetuste sidumine õppeedukusega ei pane tudengkonda just rõõmustama. Ka praegune põhitoetus - 800 krooni kuus - on sisuliselt stipendium, mida saavad vaid vähesed.

Lukas kinnitas, et alustab lähiajal läbirääkimisi üliõpilaskondade liiduga ja õppetoetuste rahastamine kasvab proportsionaalselt kõrgharidusse suunatavate summade suurenemisega: "See tähendab päris olulist raha juurdevoolu süsteemi, sest kõrgharidusstrateegia elluviimine koalitsioonileppe punktina tähendab baasmaksumuse tuntavat tõusu."

Põhjendusega, et kõigil oleks võimalus õppida kõrgkoolis, on valitsusliidul kavas suurendada riigi tagatud õppelaenude summat 60 000 kroonini aastas. Üliõpilaskondade liit näeb selle summa suuruses aga hoopis ohtu - viie aastaga ülikooli lõpetanud noorel on kaelas üüratu laenusumma ja see omakorda hakkab ohustama teisi Eestile tähtsaid poliitikaid, eelkõige perepoliitikat.

"Edasi lükatakse eluaseme soetamist, püsiva pere loomist ja laste saamist," rääkis Veldre. "Haridus- ja perepoliitikat tuleks siinkohal vaadata koos."

Üliõpilaskondade liidu arvamusel võiks riik hoopis panustada raha üliõpilastoetustesse - see tuleb riigile tagasi, kui üliõpilased tööle lähevad, saavad palka ja maksavad kõrgeid makse.