Tepp: tuulepargid asendavad põlevkivi

Eile rahvusraamatukogus Eesti Energia korraldatud taastuvenergia foorumil ennustas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Jaan Tepp põlevkivielektrile kadu. Ta tõi võrdluse - kui 1930ndatel oleks öeldud Soomes kummijalatseid tootva vabriku töötajatele, et mõnekümne aasta pärast Nokia kummikuid enam ise ei tee ja toodab selle asemel telefone, poleks keegi uskunud. "Samamoodi võib juhtuda, et põlevkivielekter on lähikümnendeil minevik," ütles ta.

Praegu on Eestis elektritootmise võimsus 1800 megavatti. Tuuleparkide ehituse kavandajad võtaksid selle võimsuse kohe üle ning tublisti rohkemgi, ütles Tepp foorumil.

Mai alguses oli Eestis võrku lülitatud tuulikute võimsus 56 megavatti. Põhivõrku oli liitumispakkumise saanud veel tuulikuid kokku 686 megavati võimsuses. Seega suudaksid need tuulikud kokku toota poole Eestis maksimaalselt tarbitavast elektrist ning suvekuudel topeltkoguse Eestis vajaminevast. Lisaks on veel 1900 megavati ulatuses tuuleparkide taotlusi, mille pole võrguga liitumiseks pakkumist tehtud.

Suurim kavandatuist on Hiiumaa lähistele viiele madalikule plaanitav avameretuulepark, kuhu peaks kerkima kuni 200 tuulikut tootmisvõimsusega kuni 1000 megavatti ning seal tuulest kinnipüütud elektrit on kavas kaablite kaudu kanda nii Rootsi kui ka Eesti võrku.

Kuni 2009. aastani uuritakse piirkonnas tuulepargi ja merepõhja mõju keskkonnale. Pargi ehitus peaks algama aastal 2010, ütles parki arendava firma 4Energia arendusjuht Hannes Agabus. Hiiumaa pargile lisaks on on kavandamisel suur tuulepark ka Peipsi järvele.

Tuuleenergia tulevik roosiline siiski ei ole. Eesti Energia Põhivõrgu varahaldusjuht Kalle Kilk tõi näiteks 2005. aasta jaanuaritormi, mil Taanis tuulikud väga kiiresti rivist välja langesid ning võimsus väga järsku vähenes.

Kilgi sõnul on Eestis probleem, et tuulikud kontsentreeruvad ühte kohta. Tuulevaikuse korral on vaja tuulikutelt saadav elekter kiiresti millegagi asendada. Talvised krõbekülmad saabuvad tavaliselt koos tuulevaikusega.

Seni Eestis kiiresti käivitatavaid elektrigeneraatoreid ei ole. Kui tuuleenergias peaks tormi või tuulevaikuse tõttu katkestusi tulema, võtab Narva jaamas seadmete taaskäivitamine 12-14 tundi aega.

Praegu on Eesti Venemaa energiasüsteemi osa ning hädavajadusel saab elektrit sisse tuua Venemaalt. Siin on Kilgi sõnul probleemiks avariid Venemaa võrkudes, mis võivad hakata Eesti elektrivarustust mõjutama.

Kilk selgitas, et praeguste Eesti tootmisseadmete juures on võimalik juurde liita tuulikuid 750 megavati võimsuses. Taotlusi on aga praegu juba ligi neli korda rohkem.

Autor: Villu Päärt