Riigikantselei avaldas täna, et Eestit
väisanud Euroopa Liidu konkurentsivolinik Neelie Kroes ootab nõudmiste esitamise
asemel siinselt valitsuselt koostööd.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade asedirektor Mailis Pukonen edastas täna justiitsministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühise kommentaari Kroesi visiidi käigus ning meedias tõusetunud küsimustele.
Justiitsministeeriumist vastas vabakutsete ja õigusregistrite talituse nõunik Maris Järv ning majandusministeeriumist tarbija-ja konkurentsipoliitika talituse juhataja Thea Palm, märkis Pukonen. Lisaks aitas kommentaari koostada konkurentsiameti asedirektor Aini Proos.
Eises Ärilehes kajastatud teemad olid tõepoolest konkurentsivoliniku visiidi ajal arutusel, kuid sellega taheti juhtida Eesti tähelepanu Euroopa Liidu kitsaskohtadele.
„Seega ei esitatud valitsusele nõudmisi, vaid rõhutati neis küsimustes koostöö olulisust liikmesriikide vahel, sealhulgas konkurentsiametite panuse olulisust,“ edastas Pukonen.
Ametnikele jäi arusaamatuks, mida Kroesi ütlemisi vahendanud ajakirjandus pidas silmas normide all, mida Eesti ei täida juristide ja apteekrite osas.
Tuginedes EÜ asutamislepingule võib eeldada, et Kroes mõtles teenuste vaba liikumist ning turulepääsu piirangute kõrvaldamist, juhul kui teatud erialaspetsialistidele on justkui antud eri- või ainuõigus või naudivad nad turguvalitsevat positsiooni.
Iga elukutse puhul tuleb hinnata, kas piirangud on õigustatud. Näiteks apteekrite puhul ei saa Eestis rääkida klassikalisest vabast elukutsest, kuna enamasti on tegu ettevõtetega, kus apteekrid töötavad. Seega tuleb vaadata pigem apteekide arvu piiramise mõju turule, mida on kavas ka teha.
„Apteekrite kui elukutse esindajate osas pole Eestil erilisi probleeme, kuid see valdkond on praegu Euroopa Komisjoni tähelepanu all, samuti nagu arhitektid, tõlkijad, advokaadid, audiitorid ja muud vabad elukutsed,“ lisab riigikantselei oma kommentaaris.
Kuna mitmel korral on Eestis üles kerkinud notarijärjekorrad, muretses volinik, et notariteenuste kasutajad ei peaks asjatult aega ega raha kulutama. Notarite tegevusvaldkond on reguleeritud ja ettevõtteid saab nüüd asutada ka elektroonilisel teel. Mingi aja pärast peaks analüüsima, kas seadusandluses on vaja veel midagi muuta või mitte.
Euroopa Komisjoni etteheited puudutasid vaid siinseid notareid, mitte lihtsalt juriste. Erinevalt paljudest riikidest pole Eestis kehtestatud advokaadimonopoli, mis tähendab, et õigusküsimustes saavad kliente nõustada ning neid kohtus esindada kõik juristid.
Euroopa Komisjon saatis mullu sügisel tõepoolest kirja, kus ta heidab ette notaritele kehtivat Eesti kodakondsuse nõuet, leides, et tegemist on asutamisvabaduse lubamatu piiramisega. Tegelikult on Euroopas juba mitmeid aastaid peetud tõsiseid vaidlusi muude notariametiga seotud piirangute üle, avaldas riigikantselei.
„Eestiga sarnase notariaadisüsteemiga riike on Euroopa Liidus 21 ning enamikus nendest on notarite arv piiratud õigusaktiga. Seetõttu on üllatav, et konkurentsivoliniku kriitika on suunatud just Eestile,“ seisab selgituseks.
Eesti on jätkuvalt seisukohal, et tal on õigus notaritega seonduvat ise otsustada. Küll plaanitakse aga soodustada konkurentsi erinevate reguleeritud ametite nagu notarite, advokaatide, pankrotihaldurite ja kohtutäiturite vahel ning ka ametite siseselt.
Ei saa nõustuda Kroesi väitega, edastas riigikantselei, nagu Eesti notaritele oleks jäetud ainuõigus kõigi notarite poolt tehtavate toimingute läbiviimiseks.
Näiteks tõestamistoiminguid saavad teha ka vandetõlgid, linna- ja vallasekretärid, vangaldirektorid, konsulaarametnikud ning vannutatud maamõõtjad. Ärakirja ning allkirja õigsust võivad peale notarite kinnitada ka advokaadid ning ametnikud.
Notarite ainupädevusse on jäetud vaid kõige olulisemad toimingud ja teatud liiki tehingud, mis reeglina omavad väga arvestatavaid ning ajas kaugeleulatuvaid tagajärgi. Need on näiteks pärimislepingud, abieluvaralepingud ning kinnisasja võõrandamise ja koormamise lepingud.
Panganduse sektoriuuringus on Eestit mainitud vaid väga põgusalt. Kuigi komisjon pole otseselt vihjanud, et Eesti pangandussektori hinnapoliitika takistaks konkurentsi, tuleb siinsel konkurentsiametil Euroopa Komisjoni tema menetlustoimingutes vajadusel aidata. Seni pole komisjon Eesti konkurentsiametile abipalvet esitanud.
Konkurentsiamet ühegi paljasõnalise kommentaari peale ega avalikkuses kujunenud seisukohast lähtuvalt kriminaalmenetlusi ei alusta.