Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna linnaametnikud osalevad ka ettevõtluses

    Kõige edukam paistab olevat Lasnamäe linnaosa vanema Kalle Klandorfi osalus OÜs Cellarius, mis 2005. aastal näitas 663 000kroonist puhaskasumit. Tegemist on viie töötajaga ja peamiselt tantsukoolitust pakkuva firmaga.
    Tallinna kesklinna vanem, keskerakondlane Marek Jürgenson on seotud oma vanemate Vastse-Kuuste Lihatööstusega, ta on seal nõukogus. Koos emaga on tal säilitusaineteta pagaritoodete firma Mamma Benita Kulinaaria, mille puhaskasum oli 2005. aastal ligi 100 000 krooni. Koos isaga on ta aga osanik Chiggy Kaubanduses, mis 2005. aastal majandustegevust ei näidanud.
    Abilinnapea Deniss Boroditš on osanik Nordcity Ehituse OÜs. Osanik on ta seal koos Aleksandr Trostini ja Mihhail Tsarukjaniga. 2005. aastal asutatud firma käive oli 2 miljonit krooni ja kasum 1273 krooni. Boroditšil on teistega võrreldes silmatorkavalt suur pangalaen: Nordea Pangast 6,5 miljonit krooni.
    Abilinnapea Taavi Aas osaleb koos Jaanus Murakasega 2005. aastal kahjumis olnud firmas OÜ Maastro Kaubandus ja koos abikaasaga firmas OÜ Netmaster, millel 2005. aastal majandustegevust ei olnud. Aas saab veel töötasu Põltsamaa Varahalduse juhatuse liikmena, mis on Põltsamaa linnale kuuluv vallas- ja kinnisvaraettevõte.
    Abilinnapea Jaanus Mutli on aasta alguses asutatud firma MS Baltic Consult OÜ ainuosanik. Lisaks on ta olnud juristina kümnekonna firma pankrotitoimkonnas.
    Päris edukas on Haabersti linnaosa vanema Viktor Vassiljevi ainuosalus ravimitootmise firmas OÜ Galenos, mis 2005. aastal sai 1,38 miljoni kroonise käibe juures 44 000 krooni kasumit.
    Tallinna linnasekretäril Toomas Sepal on osalus Šoti Klubi Kinnisvara OÜs ja eraisikult võetud laen 65 000 krooni. Firma tegeleb Šoti klubi restorani maja rentimisega ja sai 2005. aastal 77 000 krooni kasumit. Osanikke on seal kümmekond, nende hulgas Armin Karu, Viktor Siilats, Andres Lipstok, Valdo Kalm.
    Tallinna linna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits on osanik koolitusfirmas OÜ Legimus, mis muu hulgas tegi 2006. aastal sihtkoolitusi Eesti Kommunaalmajanduse Ühingule. Firma kahjum oli 225 000 krooni.
    Põhja-Tallinna vanem Enno Tamm on linnavolikogu liikme Oksana Laasi juhitava GO Reklaamigrupi OÜ osanik, kuid majandustegevust firmal 2005. aastal ei olnud, samal aastal firma ka asutati.
    Kommunaalameti juht Ain Valdmann on deklareerinud endale 1998. aastal loodud OÜ Infraservice ühe osa, kuid firma on 2005. aastast likvideerimisel ja kes võisid olla firmas Valdmanni kaaslased, ei selgu enam. Likvideerija on Vassili Kosteitšuk ja juhatuse liige Aleksandr Laporožtsev. Samuti on Valdmannil endiselt üleval 999 000 kroonine laen OÜ-lt Feierson, mis on kommunaalametilt töid saava ASi Teho likvideerimisel olev tütarfirma. Feiersoni likvideerija Viljar Kõverik kinnitas, et Valdmann on võla tagasi maksnud, kuid 2006. aasta andmetel oli võlg veel alles.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.