Eestis kasvatatakse bonsaisid Cerese aianduskeskuse puukoolis. Euroopa bonsaid kujundatakse enamasti mägimännist, elupuust, kadakast või ebaküpressist.
Bonsaid iseloomustab voolujooneliselt kulgev puu tüvi ning sellest välja kasvavad rohelised pallikesed. Pallikesi kujundatakse kääridega. Loovvõrseid lõigatakse tagasi siis, kui need on veel noored ja pehmed. Palle peab pügama vähemalt kord aastas, ent ei tee paha, kui kärbitakse ka kolm-neli korda suve jooksul.
Puukoolis müüdavad bonsaid on keskmiselt viieteistkümneaastased taimed. Nad on täiskasvanud ja hoolikalt pügades püsivad nad ka edaspidi umbes sarnastes mõõtmetes.
Samuti kaetakse bonsai mullapall metallvõrguga ja selle peale tõmmatakse mullas lagunev riidest kott. Puu istutatakse koos koti ja võrguga. Aja jooksul laguneb ka võrk. Võrk ei takista puu juurdumist.
Paaril esimesel aastal tuleb bonsaid korralikult kasta. Puu juurdumine võtab aega umbes kaks aastat. Hiljem ei vaja bonsai enam oluliselt kastmist, vaid on soovitatav seda teha põuasematel aegadel. Bonsai ei vaja ka lisaväetist. Korralikus mullas piisab talle vaid sademetest ja kastmisest.
Talveks tuleb bonsai katta kattelooriga. Katteloori all võivad aga tekkida seenhaigused. Haiguskolde avastamisel tuleb seda kohe mürgiga pritsida.
Eestis kasvatatud mägimännist kujundatud bonsaide hinnad algavad paarist tuhandest kroonist ja võivad küündida kuni kümne tuhandeni.
Elupuust ja teistest väiksematest liikidest kujundatud bonsaide hinnad algavad seitsmesajast kroonist.
Bonsai eluiga on korraliku hoolduse puhul sadu aastaid. Tuleb silmas pidada, et männist kujundatud bonsai langetab okkaid samuti kui tavaline mändki ning elupuust kujundatud bonsail läheb osa lehti pruuniks nagu tavalisel elupuulgi.