Nii nagu 1970ndate diskohitid tunduvad
hip-hopiga võrreldes kulununa, muutub ka lindude laul vastavalt moele.
Neid muutusi jälgides on võimalik teada saada, kuidas linnud leiavad endile paarilisi ning kuidas tekivad uued liigid.
Lindude käitumist uurivatele ökoloogidele on ammu teada, et linnulaul erineb piirkonniti ning sama piirkonna linnud vastavad meelsamini oma piirkonna laulule. Hoopis vähem on teada sellest, kui kiiresti sellised erinevused tekivad.
USA Duke'i ülikooli käitumisökoloog Elizabeth Derryberry võrdles valgekiird-sidrik isalindude laululindistusi aastaist 1979 kuni 2003. Selgus, et moodsamad laulud on aeglasemad ning lind laulab madalamalt, kirjutas New Scientist.
Lindudele oli see vahe oluline - teadlane mängis linte ette kümnele emas- ja kahekümnele isaslinnule. Selgus, et emaslinde ajasid uuema aja laulud rohkem kiima ning isaslinnud näitasid rohkem üles agressiivset maajagamistungi.
Vanema aja laulude puhul oli mõlemaid märke vähem. Vahet ei maksa otsida ka lindistuskvaliteedist, see oli nii vanade kui uute laulude puhul sama ning ükski laule kuulanud lindudest polnud elus kohtunud nende lindudega, kes lindil laulsid.Niisiis saab järeldada, et linnulaul muutub oluliselt juba mõne aasta jooksul, sellega käivad kaasas ka tõkked paariliste leidmisel.