Korralik soojustus ja küttesüsteem annavad kuni 45% energiasäästu

Sõltuvalt soojapidavusest ja õhutihedusest toimub kuni kolmandik kogu hoone soojakaost akende, katuse, seinte ja vundamendi kaudu.

Hoone soojapidavust iseloomustatakse soojajuhtivusarvuga U (ühik W/m"K). Mida väiksem on U väärtus, seda soojapidavam on sein. Tavalise nõukogude ajal ehitatud välisseina U-arv on ligikaudu 0,7-1,2 W/m"K. Seda tulemust saab seina välispinnale soojustuse lisamisega vähendada kuni tasemeni 0,4-0,3 W/m"K.

Soojustuse tulemusel võib hoone küttevajadus väheneda kuni kakskümmend protsenti. Et säästu veelgi suurendada, tuleb soojustada ja korrastada katus ning tasakaalustada küttesüsteem. Kokkuvõttes võib energiasääst küttekuludelt kujuneda isegi kuni 45 protsendi suuruseks.

Inimesi võib maja soojustamise juures hirmutada pikk tasuvusaeg, kuid soojusenergia hind kallineb edaspidigi ja seetõttu tasuvusajad lühenevad.

Näiteks on kaugkütte hind Tallinnas paari viimase aastaga tõusnud 411 kroonilt MWh eest 451 kroonini.

Lisaks jõustus 1. juulil kütte senise 5% käibemaksu asemel 18% käibemaks. Samas tõusevad tööjõu ja materjali hinnad ning sellepärast ei tasu maja soojustamisega kuigi kaua viivitada.

Vahtpolüstüreen või mineraalvill? Seinte soojustamiseks kasutatakse laialt vahtpolüstüreeni (rahva seas tuntud ka kui EPS või penoplast) või mineraalvilla. Tellistest ja raudbetoonpaneelidest elamutel tuleb soojustus panna kindlasti hoone välisseinale.

Polüstüreenplaatide eelisteks on odavus, paigaldamise kiirus ja lihtsus, kuid eelnevalt peab veenduma, et vuugid on tihedalt täidetud, sest sealtkaudu on oht suureks soojakaoks. Kuna polüstüreen ei lase niiskust läbi, tuleb sulgeda kõik praod ja avaused, mille kaudu niiskus saaks majast väljapoole lekkida.

Mineraalvilla eelisteks on suurem tulekindlus ja niiskuse läbilaskevõime, seetõttu tuleb seda kindlasti kasutada seal, kus polüstüreeniga soojustada ei saa. Kasutatakse ka hinnalt kallimaid, kuid heade omadustega tsementlaastplaate, kuna see lahendus laseb seinal paremini hingata.

Autor: Lauri Suu