Täna 29 aastat tagasi tuli Suurbritannias
Manchesteris ilmale maailma esimene katseklaasilaps. Talle pandi nimeks Louise
Brown. Beebi kaalus sündides 2,61 kg ning aidati ilmale keisrilõikega. Arstide
esmase läbivaatuse järel tunnistati laps igati terveks ja normaalseks.
Katseklaasibeebit nimetatakse nii seepärast, et emalt võetud munarakk ja isa seemnerakk ühinevad väljaspool emaorganismi nö katseklaasis. Pärast munaraku viljastamist viiakse see emakasse, kus ta areneb edasi nii, nagu loodus ette näeb.
Vastava tehnoloogia töötasid välja Suurbritannia teadlased Patrick Steptoe ja Robert Edwards. Nad lootsid, et selline viljastamisviis aitab paljusid paare, kes muidu lapsi ei saaks ning ei tohiks seega kelleski vastuseisu tekitada, kuid nagu alati, oli katoliku kirikul sel teemal siiski midagi arvata ning loomulikult mitte positiivses valguses. Mõningane vastuseis on säilinud siiani, kuid üldiselt on katseklaasibeebid ja kehaväline viljastamine tänaseks niivõrd tavaline asi, et ei pane enam kedagi imestama. Tänaseks on koguni üks protsent kõigist sündinud lastest nö katseklaasilapsed.
Veel üks samalaadne rekord läks Louise'i perre, sest tema noorem õde sünnitas 1999. aastal esimese katseklaasilapsena lapse, kes aga oli eostatud arstide abita.
Louise Brownil õnnestus oma esimese katseklaasibeebi rolli pealt ka kõvasti teenida, sest ajalehtedele müüdud õigused lugude kirjutamiseks tõid sisse kenakese teenistuse – 300 000 naela. Pole paha teenistus esimese eluaasta kohta.