Eurot oodates võib halliks minna

Eurot pikisilmi ootavad ettevõtjad pettuvad kindlasti, kui loevad Äripäeva tänast kaanelugu. Kõik selles intervjueeritud suuremate pankade juhid - Priit Põldoja, Mart Allvee, Aivar Rehe ja Vahur Kraft - kahtlevad selles, kas euro ikka tuleb aastal 2011.

Euro tuleku peale oma kaarte ei maksa laduda. Ei ole ka mõtet raisata oma kallist äriaega euro järele õhkamisele - euro tuleb, kui ta tuleb -, vaid jätkata oma kavade elluviimist, nagu ette mõeldud.

Arvestada tasub sellega, et äriajamine niipea lihtsamaks ei lähe ja konverteerimiskulud jäävad veel mitmeks aastaks. Rohkem tuleks silma peal hoida globaalsetel arengutel, mis ei jäta meidki puudutamata - näiteks dollari tervis, riskifondide käekäik, kinnisvaraturgudel toimuv.

Tegelikult on Eesti ettevõtja elanud ju siianigi rohkem selle teadmise najal, et ükskord see euro tuleb niikuinii. Ja üldsegi mitte halvasti - majandus on kasvanud kordi kiiremas tempos kui eurotsooni riikides. See on aga samas ka üks põhjus, miks ühisraha kasutusevõtt järjest nihkunud on - kiirema majanduskasvutempoga kaasneb ka nobedam inflatsioon.

Euro tulekut ei kiirenda ka Euroopa Parlamendi hiljutine resolutsioon euro kriteeriumide muutmise vajadusest. Hea vähemalt, et nüüd on teada europarlamendi poliitiline seisukoht, nagu ütleb Äripäevale kõrvalveerus Eesti Panga president Andres Lipstok. Lipstoki sõnul vajab küll inflatsioonikriteerium uut viisi tõlgendamist, kuid ta ei pea õigeks kriteeriumi sisulist nõrgendamist. Seega ei maksa meil hõlpu oodata.

Ega katki veel midagi olegi - oleme euroga seotud valuutakomitee süsteemi kaudu, enamik meie laene on seotud Euroopa Keskpanga intressidega, ettevõtted ekspordivad enamjaolt Euroopa Liitu. Ehk nagu ütleb tänases loos Hansapanga Eesti juht Priit Põldoja - kroon on peaaegu nagu euro väljund.

Aga mitte nii hea ärile kui euro - üks valuuta ühes kauplemisruumis lihtsustaks äri. Majanduse kasvutempo aeglustumise korral mõjuks euro kasutuselevõtt uue ergutussüstina. Lähemal ajal oleks just seda vaja, sest Hansabank Marketsi hinnangul on märke, et "pehme maandumine" on juba alanud.

Muidugi on euro kasutusevõtu võimalik lükkumine alles pankurite jutt, 2011-ni on veel ligi kolm-pool aastat. Ent piinlik oleks, kui valitsus taas tähtajaga ämbrisse satub, sestap peab valitsus oma kulutamisõhinat vaos hoidma. Vaevaltusutav, et investorid ka järjekordse tähtaja nihutamise vaikselt alla neelavad. Igal juhul suurendaks see ebastabiilust ja Eesti saaks kuulsaks paigana, kus sõna ei peeta.

Autor: ÄP