- OMX Baltic−0,83%298,89
- OMX Riga−0,34%865,11
- OMX Tallinn0,01%1 961,74
- OMX Vilnius−0,3%1 168,75
- S&P 5000,06%5 528,75
- DOW 300,28%40 227,59
- Nasdaq −0,1%17 366,13
- FTSE 1000,00%8 417,21
- Nikkei 2250,38%35 839,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,58
- OMX Baltic−0,83%298,89
- OMX Riga−0,34%865,11
- OMX Tallinn0,01%1 961,74
- OMX Vilnius−0,3%1 168,75
- S&P 5000,06%5 528,75
- DOW 300,28%40 227,59
- Nasdaq −0,1%17 366,13
- FTSE 1000,00%8 417,21
- Nikkei 2250,38%35 839,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täna ajaloos: sündis Henry Ford
"Iga ostja võib valida täpselt selle värvi,
mis talle meeldib, tingimusel, et ta valib musta," tunnistas autotööstur Henry
Ford irooniliselt tõtt. Tema leiutatud autotootmise konveiermeetod ei
võimaldanud siis veel muid autovärve.
Tänasel päeval 1863. aastal ilmale tulnud mehe kohta on öeldud, et tema lõi Ameerika. Vähemalt sellise Ameerika, mida me praegu tunneme.
Tema isa oli pärit Iirimaalt, ema vanemad olid Belgiast sisserännanud. Huvi mehaanika ja masinate vastu tekkis Henryl juba lapsepõlves. 15-aastaselt oli ta tuntud kellaparandaja, ta remontis peamiselt sõprade ja tuttavate ajanäitajaid. 1876. aastal suri Henry ema Mary, see oli noorukile ränk löök. Isa lootis, et Henry võtab üle talumajapidamise, kuid poisil polnud maatöö vastu mingit huvi. Hiljem ütles ta: "Maal hoidis mind vaid armastatud ema, tema surma järel polnud mingit põhjust seal edasi elada."
Ford töötas erinevates kohtades algul õpipoisi ning hiljem insenerina. Töö oli seotud peamiselt aurumasinatega. 1891. aastal sai Fordist Edison Illuminating Company insener. Pärast edutamist peainseneri kohale oli tal piisavalt raha ja aega, et tegeleda oma peamise huvialaga – bensiinimootoriga. Katsed kulmineerusid 1896. aastal iseliikuva masina ehk auto loomisega, mis sai nimeks Quadricycle.
40-aastaselt aastal 1903 asutas Ford koos 11 investoriga ettevõtte nimega Ford Motor Company. Ettevõtte algseks aktsiakapitaliks oli 28 000 dollarit. Ford demonstreeris oma firma toodangut St Clairi järve jääl, läbides ühe miili 39,4 sekundiga, mis teeb keskmiseks kiiruseks 147 km/h. See oli ühtlasi ka uus autode kiirusrekord, millega Ford meelitas oma kampa kuulsa võidusõitja Barney Oldfieldi, kes demonstreeris autot erinevais USA piirkondades ning kogus seeläbi Fordile tuntust.
Ford hämmastas maailma aastal 1914, pakkudes töölistele päevapalgaks viis dollarit, mis oli tol ajal umbes kahekordne keskmine päevateenistus. See uuendus tõi kuhjaga kasu: vähenes kaadri voolavus ja tema juurde tulid ümbruskonna parimad mehaanikud, tuues endaga kaasa teadmised ja oskused, mis aitasid kaasa kvaliteetsemate autode loomisele. Samuti sai nii kokku hoida koolituskuludelt.
Fordi peetakse nn heaolukapitalismi pioneeriks. Peale 5-dollarilise päevapalga, mida maksti tema juures üle poole aasta töötanud oskustöölistele, lühendas ta tööpäeva üheksalt tunnilt kaheksale ning tööpäevade arvu nädalas viie päevani. Fordi kritiseeriti nende uuenduste eest, eriti arusaamatuks jäi paljudele viiedollariline päevapalk, kuid Fordi selgitus oli lihtne – "kui ma maksan oma töölistele rohkem, siis saavad ka nemad endale auto osta ning minu ettevõtte kasum ainult suureneb".
Ford otsis alati võimalust suurendada tootmisefektiivsust. Sellel teel kõige säravam leiutis oli konveier. Fordi nimel on kokku 161 patenti.
Fordi kuulsaimaks autoks on kindlasti Model T, mida esitleti 1. oktoobril 1908. Auto tõi endaga kaasa mitmeid olulisi uuendusi, millest olulisim oli vasakul paiknev rool, mida peagi hakkasid kopeerima teisedki USA autotootjad. Autot oli lihtne juhtida, parandamine oli suhteliselt kerge ja odav. Peamiseks edu pandiks oli aga ilmselt hind – 825 dollarit auto eest oli summa, mida suutis välja käia ka Ameerika jõukamaks muutuv keskklass. See aitas auto massidesse viia.
Ford tegi oma auto tutvustamiseks suure reklaamikampaania. Reklaamid ilmusid igas suuremas ajalehes. Kohalike edasimüüjate abiga kindlustas ta, et autot müüdaks igas vähegi suuremas USA linnas. Esindused avati ka suuremais linnades üle maailma. Autot müüdi rekordilistes kogustes – mitme aasta jooksul suurenes läbimüük üle 100 protsendi.
Aastaks 1918 olid pooled USA autodest Ford T-d. Viimane Ford T valmistati 1927. aastal ning kokku müüdi neid 15 007 034, see oli oma aja absoluutne rekord, mis jäi püsima 45 aastaks.
1926. aastal sundisid tugevasti vähenenud läbimüüginumbrid Fordi tulema turule uue mudeliga. Selleks sai Model A, mis osutus samuti väga edukaks. Aastail 1927 kuni 1931 müüs ta neid kokku neli miljonit. Alates sellest ajast hakkas Ford Motor Company oma mudeleid igal aastal täiustama ja uuendama, olles jällegi teerajajaks teistele autotootjatele.
Hetkel kuum
Ford soovis jätta ettevõtte oma perekonna ainuomandisse ning ostis seepärast investoritelt kõik aktsiad tagasi. Ettevõtet juhib ka praegu Henry järeltulija – lapselapselaps William Clay Ford Jr. Ford Motor Company kuulub tänapäeval maailma kolme suurema autotootja hulka. Fordist eespool on vaid Toyota Motors ja General Motors.
Enimloetud
2
100 000 eurot kaotanud Urmas Paet kahtlustab kantimist
Viimased uudised
Allan Parik: ettevõtja julgus taastub
Hetkel kuum
100 000 eurot kaotanud Urmas Paet kahtlustab kantimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele