Narva veokiparkla ehitamise kava elab vaid komisjonides

Aruteludest kaugemale pole asi aga jõudnud ja ka praegu lükkavad ametkonnad vastutust üksteise kaela.

Eelmisel sügisel, kui kaubaautode kolonn Narva piiripunktis 10 kilomeetri pikkuseks kasvas, tulid Ida-Virumaal kriisinõupidamiseks kokku kohaliku omavalitsuse, piirivalve, maanteeameti, politsei, maksu-tolliameti ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) esindajad. Pika arutelu tulemusel jõuti ühisele otsusele - tuleb ehitada parkla, ja ruttu. Mis aga tulemata jääb, on parkla.

Maa parkla jaoks ja detailplaneeringu kava olid ERAA-l olemas juba eelmisel aastal, nagu ka kõigi osapoolte lubadus projekti toetada, sealhulgas finantseerimisel, sest ERAA presidendi Einar Vallbaumi sõnul pole neil kui mittetulundusühingul nii mahuka projekti teostamiseks piisavalt raha ning riik võiks riikliku tähtsusega probleemile õla alla panna.

Riigipoolse finantseerimisega pidi vastavalt toonase nõupidamise protokollile tegelema siseministeerium. "See on kohaliku omavalitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallata," tuli sealt vastuseks.

Eelmisel nädalal pakkusid autovedajad majandusministrile välja variandi -

ERAA-l on maa, detailplaneering ja 10 miljonit krooni, riik aitaks ehitada parkla ja kommunikatsioonid. "Riik saab aidata peale- ja mahasõitude rajamisel ja ristmiku väljaehitamisel, aga eramaale ehitama riik ei lähe," ütles Vallbaum.

"See peaks ikka eraomaniku pärusmaaks jääma," vastas majandusministeeriumi abiminister Siim-Valmar Kiisler.

Hinnanguliselt läheks juurdesõiduteede ehitus maksma 6 miljonit krooni ja Kiisleri sõnul on projekt järgus, kus hanke võiks juba välja kuulutada. See eeldab omakorda parkla omaniku valmidust kohe tegutseda.

Paraku pole aga ka seda, sest parkla detailplaneering pole veel kehtestatud ja on juba mitmendat kuud takerdunud bürokraatiasse ja suvepuhkustesse. Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna peaspetsialist Tiit Toos rõhutas, et nemad annavad parklale rohelise tule, kui ERAA saab kõik seaduse kohaselt vormistatud.

"See inetu olukord tuleb kiiresti lahendada ja siin peaks peaminister ka sõna sekka ütlema. See on ebamugav ja kallis teema, mille eest keegi ei taha otseselt vastutada," võttis Toos parklasaaga kokku.

Maksu- ja tolliamet pakkus kunagi võimaliku lahendusena elektroonilise järjekorra, mis leidis üldist toetust nii piirivalveametis kui ka siseministeeriumis. Praegu arendustöid vähemalt MTA poole pealt ei toimu, kuna elektroonilist järjekorda ei ole võimalik arendada eraldi, täiendamata olemasolevat piiriinfrastruktuuri.

Seega näib paratamatu, et kõigis piiripunktides peaksid olema suured parkimis- ja ooteplatsid. Asendada füüsiline järjekord e-järjekorraga on vaid olukorra leevendus, kuna füüsiline kuhjumine asendub elektroonilise kuhjumisega. Meil on vaja, et kaubad liiguksid Venemaale, mitte ei ootaks füüsiliselt ega elektrooniliselt.