Eesti soodne asukoht tagab meile kaubavoogude läbiveol absoluutse eelise.
Seoses Venemaa sadamate arenguprogrammi realiseerumisega transformeerub küll absoluutne eelis teatud puhkudel suhteliseks, kuid turgude areng ja nõudluse iseloomu muutumine võimaldab selle taastumise uute kaubavoogude toel. Absoluutset eelist omab koridor, mille läbimiseks kulub kõige vähem ressursse.
Transiit on riigile oluline seetõttu, et riik on asukoharessursi ja infrastruktuuri omanik, kellele laekuvad tasud ressursi kasutamise eest. Mida suurem on riigi transiidikäive, seda suuremad on ka riigi poolt reaalselt teenitavad tulud.
Riik saab oma tulubaasi kasvatada transiidikoridori läbilaskevõimet suurendades ning investeerimiskeskkonna stabiilse ja läbipaistvana hoides.
Stabiilsus on oluline eelkõige operaatoritele, riigi olulisimatele partneritele transiiditulude teenimisel, kelle tegevus on seotud suurte investeeringutega väga spetsiifilistesse ja vähelikviidsetesse tootmisvahenditesse.
Lisaks peremehe tuludele saab riik transiidist teenida ka talle kuuluvate ettevõtete poolt osutatavate teenuste kaudu. See tähendab, et ressursikasutustasudele ja otsestele maksudele lisandub veel kasum äritegevusest. Riigil ja kohalikel omavalitsustel on võimalik rajada hulgaliselt Tallinna Sadama laadseid firmasid, mis edendavad Eesti majandust ja teenivad reaalset kasumit eksportteenuste osutamise kaudu.
Transiit allub kõigile turumajanduse printsiipidele, millest tähtsaim on nõudlust ilmutava maksejõulise kliendi olemasolu. Eesti transiidi kontekstis ei saa me üle ega ümber faktist, et meie suurim klient on Venemaa. Eesti saab vaid valida, kas teenida selle suurkliendi teenindamisest tulu või mitte.
Iga poliitiline otsus peab andma plussmärgiga kvantitatiivse vastuse pragmaatilisele küsimusele: "Mis kasu meie sellest saame?" Transiidi tähendust riigile tervikuna pole võimalik vaadelda lahus kaudselt seotud sektoritest, kuna praegu "transiidi osa SKPs" all mõistetav on vaid jäämäe veepealne osa. Pealegi, millist muud ressurssi peale soodsa asukoha on Eestil maailmale veel müüa?
Autor: Illimar Paul