Riik maksab toetust 1500 koolis mittekäiva lapse eest

Endiselt kukub ka igal aastal põhikoolist välja ligi 1000 last, kes seetõttu ei omanda põhiharidust, ning see arv pole viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Riigikontrolli äsja lõppenud audit ei näita olulist edasiminekut koolikohustuse täitmise vallas võrreldes 2002. aastaga, mil Riigikontroll samuti seda teemat käsitles.

Lisaks põhikoolist väljalangemisele on oluliseks probleemiks ka puudumised ning edasijõudmatus õppetöös. Riigikontrolli analüüs näitas, et keskmiselt puudub põhikooli õpilane koolist aastas 3 nädalat, millest 1 nädala moodustavad põhjendamata puudumised. Põhjendamata puudumised on noorte seas laialt levinud ning tervelt 69% õpilastest olid koolist puudunud põhjendamata vähemalt ühe tunni õppeaasta jooksul. Selliseid noori, kes puudusid põhjendamata koolist süstemaatiliselt (vähemalt 20% tundidest ühe õppeveerandi jooksul), oli eelmisel õppeaastal ligikaudu 3100.

Oluliseks probleemiks on õpilaste edasijõudmatus õppetöös. Tervelt viiendikul 7.–9. klassi õpilastest on puudulikke veerandihindeid ja üle 7% neist sai vähemalt ühe puuduliku aastahinde.

Riigikontrolli audit näitas, et haridus- ja teadusministeerium koostöös kohalike omavalitsustega pole suutnud tagada olukorda, et meil oleks ülevaade kõigi põhikooliealiste laste haridusteest. Õpilaste nimekirjade võrdlemisel rahvastikuregistri andmetega selgus, et rahvastikuregistrisse oli kantud ligi 4000 koolikohustuslikus eas olevat last, keda polnud ühegi kooli nimekirjas. Neist ligi 1500 lapse eest maksis Eesti riik lapsetoetust, mis tähendab, et neil lastel on side Eestiga olemas.

Riigikontrolli auditijuht Külli Nõmm ütles: „On lubamatu, et me ei suuda välja selgitada, kas Eesti riigilt lapsetoetust saav laps ka täidab talle pandud koolikohustust. Riigikontroll loodab, et haridus- ja teadusministeerium hakkab siiski koostöös siseministeeriumi ning kohalike omavalitsustega välja selgitama, kuhu on kadunud need lapsed, ning usutavasti tuleb juba algaval õppeaastal selles osas rohkem selgust.”

Haridus- ja teadusministeerium on küll loonud koolikohustuse täitmise soodustamiseks mitmeid uusi tugimeetmeid (õpilaskodud, arenguvestlused) ning enam kui 2,5 korda suurendanud tugimeetmete rahastamist võrreldes 2003. aastaga, kuid olukord koolikohustuse täitmisel ei ole oluliselt paranenud. Endiselt on probleemiks ebaselgus osapoolte ülesannetes ning vastutuses koolikohustuse täitmise tagamisel. Samuti on olnud kaootiline koolide tugivõrgustiku väljaarendamine. Paljud väikesed maakoolid ei ole suutelised ise tugimeetmeid välja arendama, kuid senini puudub paljudel koolidel kindel partner, kelle poole vajaduse korral pöörduda.

Riigikontroll leidis ka puudusi Eesti Hariduse Infosüsteemis, mis ei taga küllaldast ülevaadet üldhariduskoolides toimuvast ning ei võimalda hinnata tugimeetmete kasutamist koolides.

Haridus- ja teadusminister on Riigikontrolli auditiga tutvunud ning suures osas nõustunud auditis toodud järelduste ja soovitustega.