Iga inimene on oluline

Olen nõus väitega, et 4-5protsendine tööpuudus on majanduse tervisele kasulik ning väiksema tööpuudusega hakkab kannatama nii töö kvaliteet kui ka tootlikkus. Samuti nõustun, et riik peaks tööjõupuuduse tingimustes panustama enam inimestesse, keda on lootust kiiremini tööturule (tagasi) tuua. Kindlasti kuuluvad sellesse sihtrühma koondamisteate saanud ja koondatud inimesed, puuetega inimesed jt.

Nõus aga ei saa olla sellega, et inimeste arvelt, kes vajavad pikemaajalist aitamist, nõustamist ja koolitamist, jääb teistele sihtrühmadele abi osutamata. Pigem on probleem selles, et abivajajad ei jõua tööturuametisse. Julgen väita, et riik suudab Euroopa sotsiaalfondi toel aidata tööle kõik inimesed, sh puuetega ja noori töötuid. Olulisim on inimese enda soov ja valmisolek end täiendada. Kindlasti võtavad tööandjad sellised inimesed hea meelega tööle.

Üha sagedamini arutletakse teemal, kas ja miks peaks riik panustama inimestesse, kes on kaua tööta olnud. Tihti kirjeldatakse pikaajalist töötut kui inimest, kes on ise süüdi ega soovigi olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Järeldusi tehakse tulemuse järgi, süüvimata põhjustesse, miks ta oma eluga hakkama ei saa. Miks peaks nende inimestega tegelema? Põhjendusi on palju - kas või see, et arenenud riigile on oluline iga inimene.

Arvatavasti ei unista ükski inimene noorena sellest, et oma elu toetustega kuidagi ära elada. Üsna suur on tõenäosus, et nende perede lapsed, kus mõlemad vanemad elavad toetustest, satuvad tulevikus samasse sihtrühma. Oluline on hoiak, mis kujuneb lapseeas. Nende peredega mitte tegeledes võime kindlad olla, et pikaajaliste töötute järelkasv on tagatud.

Sotsiaaltoetusi peaksid saama ainult need isikud, kes seda tervislikel vm olulistel põhjustel vajavad. Riigi makstavad toetused on kahesuguse iseloomuga. Ühed määratakse inimese eluea lõpuni, teised määratakse selleks, et aidata inimesel probleem ületada. Nt töötutoetus, mis peab aitama inimesel tööturule naasta. Arvan, et inimesed, kes tõesti ei ole võimelised tööl käima, väärivad suuremaid toetusi. Teatavasti on aga riigi rahakott kindla suurusega. Seega oleks sotsiaaltoetusi õigem maksta neile, kes seda tõesti vajavad ning teised tööturule tagasi tuua.

Igal teemal on mitu tahku ja absoluutset tõde pole olemas. Oluline on aga see, et õigusriik tegeleb kõigi oma liikmetega ja kindlasti ei ole õige väide, et seda tehakse teiste arvel.

Autor: Tiina Ormisson