Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank
(EBRD) hoiatas eile, et globaalne finantskriis jõuab oma tagajärgedega ka
Ida-Euroopasse, tekitades finantsmuresid kõige haavatavamatele riikidele ja
aeglustades majanduskasvu.
Samas teatas EBRD vanemanalüütik Erik Berglöf, et rekordilise majanduskasvuga endised Nõukogude Liidu riigid ja muud Ida-Euroopa riigid on enamasti finantsturgude tormiga väga hästi hakkama saanud, kirjutas FT.com.
Berglöfi sõnad on sarnased Maailmapanga eelmisel nädalal avaldatud aruandele, kus öeldakse, et Euroopa Liidu Ida-Euroopa uutest liikmesriikidest on kriis „suhteliselt puutumatult“ mööda läinud, kuid see võib veel oma mõju avaldada suurenevate kaubavahetuse puudujääkide näol.
„Oleme kindlad, et Lääne kriis on tõsine, kestes veel mõnd aega, ja see tähendab, et kriis mõjutab tingimata ka meie riike. Eristame kaht erinevat mõju: lühiajaliselt likviidsusprobleemi ja pikemaajaliselt suuremaid laenukulusid,“ ütles Berglöf.
„Olulisemad mõjud saabuvad pikema aja pärast, kuna senine väga kiire kasv aeglustub krediidi saamise keerulisemaks muutumise ning kallinemise tõttu,“ lisas ta.
Berglöfi sõnul on praeguseks surve alla sattunud viis riiki: Läti, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia.
Ta lisas, et mõningane jahtumine võib aga olla positiivne, kuna mainitud riikides on kinnisvara- ja ehitussektor vahest ehk liiga kiiresti kasvanud, olles kohati jätkusuutmatult kiire.
Berglöfi sõnul on suurima jooksevkonto puudujäägiga Balti riigid, kus pangad on jõuliselt laene välja andnud. Lisaks mainitakse haavatava riigina ka Bulgaariat.