Geenivaigistustehnoloogiast, mis blokeerib
spermi kinnitumise munaraku pinnale, võib tulevikus saada täiesti uut tüüpi
rasestumisvastane vahend.
USA Bostoni naistekliiniku teadlased Zev Williamsi juhtimisel on kasutanud RNA interferentsi inimese rakkudel ja geenimuundatud hiirtel, et blokeerida spermide kinnitumist munaraku pinnale vahendava valgu sünteesi. See põhimõtteliselt uut tüüpi lähenemine võimaldaks vältida hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega kaasneda võivaid ohtlikke kõrvalnähtusid, kirjutas Eesti geenikeskus New Scientisti vahendusel.
Teadlased uurisid munaraku kestas (zona pellucida) olevate valkude rolli spermide liitumisel munarakuga. Selleks konstrueerisid nad hiired, kellel puudus munaraku kestas valk ZP3, mis vahendab spermi kinnitumist munaraku pinnale. Need hiired osutusid täiesti viljatuteks.
Testimaks ZP3 võimalikku toimet inimese rakkudel, konstrueerisid teadlased 1970. aastate algusest pärit inimese rakuliine kasutades kõigepealt rakud, mis sisaldasid vajalikku geneetilist infot ZP3 valgu tootmiseks.
Seejärel kasutasid uurijad RNA interferentsi e. väikesi RNA fragmente, mis seondusid spetsiifiliselt ZP3 sünteesiks vajalikku infot kandvate mRNA molekulidega, mis seejärel rakuensüümide poolt hävitati. RNA interferentsi tagajärjel vähenes ZP3 valkude tootmine rakukultuuris 95 protsenti.
Teadlased plaanivad nüüd elusatel ja normaalsetel hiirtel RNA interferentsi kasutades blokeerida tiineks jäämine. Kui need uuringud osutuvad edukaks, loodavad teadlased tulevikus jõuda ka inimesel kasutatava rasestumisvastase vahendini. Siiski rõhutas Williams, et nad on oma uuringutega veel väga algfaasis ning tulemusteni jõudmine võib võtta mitmeid aastaid.