- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,14%39 706,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÜRO eriraportöör: biokütused on kuritegu inimkonna vastu
Biokütuste aina laialdasem kasutamine on
ÜRO eriraportööri sõnul kuritegu inimkonna vastu - see põhjustab toiduainete
nappust ning hinnatõusu, mis omakorda toob miljonitele maailma vaesematele kaela
näljahäda.
Alates 2000. aastast ÜRO toidueksperdi ametit pidav Jean Ziegler kutsus üles kehtestama viieks aastaks biokütuste kasutamisele moratoorium. Pärast seda on võimalik teha biokütuseid põllumajandusjäätmetest, selle asemel, et kütust toota nisust, maisist või suhkruroost nagu praegu, vahendas Live Science.
Üldiselt peetakse bensiini asendamist biokütusega loodusele kasulikuks, sest sellega seoses väheneb atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk. Seega aitavad biokütused üleilmselt kliima soojenemist ohjata.
Teisalt on osa teadlasi arvamusel, et biokütuste tootmisprotsessis atmosfääri paisatud teised kasvuhoonegaasid, mis samuti kliima soojenemist kiirendavad, nullivad kogu biokütuste positiivse efekti.
Eriti hoogsalt on biokütuste kasutamine kasvanud Brasiilias ja USAs. Märtsis allkirjastasid nende riikide presidendid lepingu, mille kohaselt suurendavad riigid bioetanooli tootmist. Alternatiivsete kütuste kasutamine loob uusi töökohti, aitab säästa keskkonda ning vähendab sõltuvust globaalse naftaturu kõikumistest.
Ziegleri sõnul on kõik need eesmärgid õiged, kuid lisas, et „sadade tuhandete tonnide maisi, nisu, sojaubade, palmiõli biokütusteks ümbertöötlemine on katastroof neile, kes peavad seetõttu taluma nälga.”
Nisuhinnad maailmaturul on viimase aastaga kahekordistunud ning maisihinnad neljakordistunud. Paljud maailma vaesemad riigid, eriti Aafrikas ei suuda enam sisseveetud vilja eest maksta. Vaesed ei jaksa enam endale toitu osta, sest hinnad on tõusnud, lisas ta.
„Põllumaa kasutamine biokütuste tootmiseks on kuritegu inimkonna vastu,” ütles Ziegler. „Tuleb panna pidur näljakatastroofile.”
Ühe auto paagi täitmiseks vajaliku etanooli valmistamiseks läheb vaja 230 kilo maisi, sama koguse maisiga saaks tervelt aasta otsa toita üht last Sambias või Mehhikos, tõi Ziegler näite.
Genfi ja Sorbonne’i ülikoolide sotsioloogaprofessor Ziegler esitles oma raportit ÜRO inimõiguste komiteele. Tema sõnul võimaldaks viieks aastaks moratooriumi kuulutamine leida uusi tehnoloogiaid, mis lubaks biokütuste tootmiseks kasutada põllumajandusjäätmeid, mitte toidu tootmiseks kõlbulikke kultuure.
Ziegleri sõnul otsivad teadlased praegu võimalusi, kuidas kasutada biokütuste tootmiseks maisitõlvikuid, riisivarsi ja banaanilehti.
„Oksepähkli-jatrofa suured õlised seemned on hea lahendus biokütuste probleemile, sest seda taime saab kasvatada põuastes piirkondades, kus muu vili ei kasva,” pakkus ta välja.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele