ÜRO eriraportöör: biokütused on kuritegu inimkonna vastu

Eriti hoogsalt on biokütuste kasutamine kasvanud Brasiilias ja USAs. Märtsis allkirjastasid nende riikide presidendid lepingu, mille kohaselt suurendavad riigid bioetanooli tootmist. Alternatiivsete kütuste kasutamine loob uusi töökohti, aitab säästa keskkonda ning vähendab sõltuvust globaalse naftaturu kõikumistest.

Ziegleri sõnul on kõik need eesmärgid õiged, kuid lisas, et „sadade tuhandete tonnide maisi, nisu, sojaubade, palmiõli biokütusteks ümbertöötlemine on katastroof neile, kes peavad seetõttu taluma nälga.”

Nisuhinnad maailmaturul on viimase aastaga kahekordistunud ning maisihinnad neljakordistunud. Paljud maailma vaesemad riigid, eriti Aafrikas ei suuda enam sisseveetud vilja eest maksta. Vaesed ei jaksa enam endale toitu osta, sest hinnad on tõusnud, lisas ta.

„Põllumaa kasutamine biokütuste tootmiseks on kuritegu inimkonna vastu,” ütles Ziegler. „Tuleb panna pidur näljakatastroofile.”

Ühe auto paagi täitmiseks vajaliku etanooli valmistamiseks läheb vaja 230 kilo maisi, sama koguse maisiga saaks tervelt aasta otsa toita üht last Sambias või Mehhikos, tõi Ziegler näite.

Genfi ja Sorbonne’i ülikoolide sotsioloogaprofessor Ziegler esitles oma raportit ÜRO inimõiguste komiteele. Tema sõnul võimaldaks viieks aastaks moratooriumi kuulutamine leida uusi tehnoloogiaid, mis lubaks biokütuste tootmiseks kasutada põllumajandusjäätmeid, mitte toidu tootmiseks kõlbulikke kultuure.

Ziegleri sõnul otsivad teadlased praegu võimalusi, kuidas kasutada biokütuste tootmiseks maisitõlvikuid, riisivarsi ja banaanilehti.

„Oksepähkli-jatrofa suured õlised seemned on hea lahendus biokütuste probleemile, sest seda taime saab kasvatada põuastes piirkondades, kus muu vili ei kasva,” pakkus ta välja.