Pingeolukordade oskamatu juhtimine viib tootlikkuse alla

Inimressursi vähesus ja kulude kasv on toonud esile juhtimisprobleemid. Möödas on ajad, kui kliente tänu madalale hinnale alati leidus. Tööd oli rohkem kui jõudis ära teha. Kui kasum tundus väike, võis alati tõsta hinda. Kui materjalid kallinesid, jällegi tõstsime hinda. Ja ikka oli toodang konkurentsivõimeline. Peamine eelis, mida nimetada konkurentsieeliseks, oli toodete madalam hind teiste analoogsete ettevõtetega võrreldes.

Viimase aja palgaralli ja materjalide kallinemine on muutnud hinnast tuleneva konkurentsieelise olematuks. Klientide kasvavad ootused ja nõudmised madalama hinna, kiirema tarne ja suurema paindlikkuse järele on pannud paljud tootjad efektiivsust ja tootlikkuse kasvu otsima, millega kasvava materjali ja tööjõu hinna tõusu vastu võidelda.

Kõik algab juhtimisest - kuidas me juhime oma äri, kuidas me juhime oma inimesi ning millise juhtimiskultuuri oleme loonud. Peamine probleem on juhtimiskultuurist tekkinud liigne inerts ja vähene paindlikkus äriprotsesside ümberkujundusel. Lisaks segab meie endi tekitatud piirangutega juhtimine. Paljud ettevõtted ei ole kasutanud ära intellektuaalset kapitali, kuigi üha enam ettevõtteid sellega süsteemselt tegeleb. Ellu jääb pidevalt õppiv ja arenev organisatsioon.

Küllaltki lihtne on juhtida tõusuteel olevat ettevõtet, sest paljud juhtimisprobleemid ei paista lühiajalise edu valguses silma. Vähesed juhid suudavad juhtida organisatsiooni kiiresti muutuvas keskkonnas, milles on vaja teha olulisi muudatusi ning viia ellu uus juhtimiskultuur.

Sageli seondub juhtidele inimeste kaasamine administratiivtöösse valgekraede palkamisega. Üksikud proovivad kaasata töölisi ja vähesed üritavad saada töölistelt ideid efektiivsuse parandamiseks. Juhtidena ei saa me paremini kui tööline teada, kuidas mingit tööprotsessi teostada. Tootmisettevõtte ebaefektiivsust varjatakse ebaoluliste probleemide ja takistuste taha. Lepitakse oleviku kui faktiga ja püütakse lahendada sellelt pinnalt vähest tootlikkust (ebaefektiivsust).

Nõnda tekib olukord, kus tulevikuks lahendusi ei toodeta. Paremaks saab ettevõtte muutuda vaid siis, kui võrdleb end parimate võimalike ettevõtete ja praktikatega ning sellest lähtuvalt proovib saavutada paremaid tulemusi.

Autor: Sven Kasemaa