Dividenditabel pakatab rikkusest

Kena dividend on tulnud ka autoärist, sest palgakasv, lõdvad laenu- ja liisingutingimused võimaldasid inimestel ja ettevõtetel autoparki uuendada. Uute autode müük oli rekordiline ka 1997, börsibuumi aastal.

Kaks kuni kolm miljonit krooni aastas tundub olevat see summa, millega on tänases Eestis normaalne ära elada. Kas suurenevad dividendid annavad märku kõrgema keskklassi jõudsast kujunemisest või räägivad hoopis suurenevast lõhest Eesti rikaste ja vaeste vahel?

Küllap mõlemat. Kadedaks ei maksa siiski minna, sest vaesed ei oleks rikkamad, kui rikkad oleks vaesemad.

Dividendide taga on ka töökohad, töötajate palgad, riigimaksud, investeeringud põhivarasse. Kas või väljamakstud dividendide enda pealt saab riik hulga tulumaksu.

Silma torkab veel, et naisi on nimekirjas üllatavalt napilt. Samuti on pingereas palju inimesi, kellest on vähe või pole üldse midagi kirjutatud. Siin on pressi söötis tööpõld - positiivsete ettevõtlusuudiste kirjutamisel.

Paljud dividendimiljonärid on oma ettevõtte tegevuse suunanud ka Eestist välja. Seegi on positiivne, sest investeeringuna välja läinud raha naaseb nüüd kasumina Eestisse.

Lisaks uudishimu rahuldamisele aitab dividendi-TOP ehk ka inimeste ettevõtlikkust suurendada. Näitab, et tasub riski võtta.

Ainsa negatiivse aspektina saab väita, et mida rohkem väljavõetud kasumit täna, seda vähem ettevõtluse laiendamist tulevikus.