Dividenditabel pakatab rikkusest

Täna avaldatud dividendisaajate TOP 500 näitab erakordselt rohket rahasadu: individuaalne rekord kerkis üle 100 miljoni krooni, TOP 10 kokku aga tublisti üle poole miljardi krooni.

Kaks aastat tagasi pääses TOP 100 dividendimiljonäri hulka kahe miljoniga, eelmisel aastal 4,4, aga ja nüüd juba seitsme miljoni krooniga. Tipus on kitsas, ent püramiidi alus järjest laieneb.

Torkab silma, et dividendimiljonäride hulgas on palju ehituse ja kinnisvaraga tegelejaid. See on ka mõistetav, sest need sektorid läksid 2005. aastal püstloodis üles.

Kena dividend on tulnud ka autoärist, sest palgakasv, lõdvad laenu- ja liisingutingimused võimaldasid inimestel ja ettevõtetel autoparki uuendada. Uute autode müük oli rekordiline ka 1997, börsibuumi aastal.

Kaks kuni kolm miljonit krooni aastas tundub olevat see summa, millega on tänases Eestis normaalne ära elada. Kas suurenevad dividendid annavad märku kõrgema keskklassi jõudsast kujunemisest või räägivad hoopis suurenevast lõhest Eesti rikaste ja vaeste vahel?

Küllap mõlemat. Kadedaks ei maksa siiski minna, sest vaesed ei oleks rikkamad, kui rikkad oleks vaesemad.

Dividendide taga on ka töökohad, töötajate palgad, riigimaksud, investeeringud põhivarasse. Kas või väljamakstud dividendide enda pealt saab riik hulga tulumaksu.

Silma torkab veel, et naisi on nimekirjas üllatavalt napilt. Samuti on pingereas palju inimesi, kellest on vähe või pole üldse midagi kirjutatud. Siin on pressi söötis tööpõld - positiivsete ettevõtlusuudiste kirjutamisel.

Paljud dividendimiljonärid on oma ettevõtte tegevuse suunanud ka Eestist välja. Seegi on positiivne, sest investeeringuna välja läinud raha naaseb nüüd kasumina Eestisse.

Lisaks uudishimu rahuldamisele aitab dividendi-TOP ehk ka inimeste ettevõtlikkust suurendada. Näitab, et tasub riski võtta.

Ainsa negatiivse aspektina saab väita, et mida rohkem väljavõetud kasumit täna, seda vähem ettevõtluse laiendamist tulevikus.

Ehk kapitalisti n-ö igavene dilemma - kas tarbida kasumit täna või investeerida see edasi, et tarbida veelgi suuremat kasumit homme - on kallutatud tänase suurema tarbimise suunas.

Ehk on ettevõtjad tuleviku suhtes mõnevõrra ebakindlamad ega akumuleeri enam kapitali.

Seega tahaksime väga loota, et seekordne rekordiline dividendivõtt ei ole priiskava tarbimispeo viimne valss - suurejooneline ja kaunis, aga sellegipoolest viimne.

Autor: ÄP