• OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,43%300,96
  • OMX Riga0,1%894,29
  • OMX Tallinn−0,36%2 073,72
  • OMX Vilnius−0,05%1 200,53
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,13%8 796,98
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 05.11.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivi jääb aastateks Eesti peamiseks energiaallikaks

Maagaas, kütteõli ega kivisüsi ei ole Eestis praeguses olukorras põlevkivile tõsised konkurendid, sest need on kallimad, nende hind tõuseb tulevikus suure tõenäosusega kiiremini kui põlevkivil ja importkütuste varustuskindlus on palju väiksem.
Põlevkivi on ja peab jääma Eesti elektritootmise strateegiliseks kütuseks seni, kuni ilmuvad veelgi odavamad, töökindlamad, ohutumad ja paremini juhitavad elektrijaamad. Teist teed ei ole.
Kuid see ei tähenda ainult põlevkivienergiaplokkide ehitamist. Arendada tuleb ka soojuse ja elektri koostootmist. Koostootmisjaamades võib osutuda otstarbekaks gaasi, õli või biokütuse kasutamine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Genereeritava võimsuse struktuuri optimaalsemaks muutmiseks tuleks analüüsida gaasiturbiinide ehitamise otstarbekust tippkoormuse katmiseks ja avariireservi hoidmiseks. Gaasiturbiinid võimaldaksid ühe energiaploki Narva elektrijaamades kokku hoida.
Elektrijaamade summaarne võimsus peaks suurenema koos tarbimise kasvuga ja olema pidevalt nii suur, et sellest piisaks Eesti energiasüsteemi varustamiseks elektrienergiaga normaalolukorras ja vajalikeks reservideks.
Samuti tuleks arvestada elektrienergia ja võimsusreservide ekspordi-impordi võimalusi.
Autor: Mati Valdma

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele