Arstid plaanivad taas streiki

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 5. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arstid plaanivad taas streiki
Vastasseis on tekkinud 2700 krooni pärast kuus. Arstide liit küsib järgmiseks aastaks nii residentide kui ka teistele arstidele minimaalseks kuupalgaks kahekordset Eesti keskmist. See teeb 21 500 krooni kuus ehk 128 krooni tunnist. Sotsiaalministeerium pakub neile ja on ka eelarvesse kirjutanud 18 800kroonise miinimumpalga brutos, mis teeb 112 krooni tunnist. Ministeeriumi eelarves on see summa, kuid see ei kohusta tööandjat miinimumpalgaks sellist summat maksma.
Arstide nõudmiste täitmisele kuluks mõnisada miljonit krooni aastas, kuid sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on arstide palgad seotud teiste meditsiinitöötajate palgatasemetega. Peaks tõstma kõikide palka ja see oleks juba 600-700 mln kroonine lisakulu.
Normeti sõnul ei saa nad arstide nõudmist täita, kuna 112 krooni osas jõuti talvel juba kokkuleppele, kuid lepe jäi allkirjastamata. Arstid tahtsid palgatõusu alles alates 2008. aasta aprillist, mis oleks reaalseks palgatõusuks teinud suurema summa kui 112 krooni, kuid haiglate liit ei nõustunud sellega. Ainuke dokument, mille alusel saab järgmisel aastal arstidel palka tõsta, on haigekassa nõukogu otsus 19. jaanuarist, kus on 112kroonine miinimumtunni hind, selgitas Normet.
Arstide liidu tegevjuhi Katrin Rehemaa sõnul on 112 krooni ilmselgelt vähe, et arste ja residente kinni hoida. Petta on arst-residendid tema sõnul saanud ka tänavu, kuna 99kroonise miinimumtunnitasu asemel lubatakse neile 93,75 krooni.
Residendid saavad praegu veelgi vähem, 75 krooni tunnist, ja neile makstakse vaid 32tunnise töönädala eest.
Nooremarstide ühenduse juhatuse liige Vallo Volke sõnas jääb sel aastal nende palk muude arstide omale alla, kuid 2008. aastaks tahavad nad samuti kahekordset Eesti keskmist palka. "Küsimus pole äraelamises, vaid selles, kui palju meie töö väärt on," lisas ta.
"Me mõtleme streigile. Talvel jäi streik ära sisuliselt pettuse peale," jätkas Rehemaa, kes on saanud liidu juhatuselt streigi ettevalmistuseks volitused.
Normeti sõnul ei ole streigiks õigust, kuna arstidel on pooleli kohtuvaidlus tööandjatega ja sel ajal ei tohi streikida. Rehemaa sõnul ei sega kohtuvaidlus streiki, kuna nende hagi sisu on 2007. a miinimumtunnitasudes kokkuleppe saavutamise tunnustamine. Sotsiaalministeerium aga räägib streigikeelule viidates kollektiivlepingu täitmisest, mis seda kohtuasja ei puuduta.
Normeti hinnangul ei saa enne asju sisuliselt arutada, kui arstide liit oma hagi kohtus tagasi võtab. Liidul seda kavatsust pole. "Töörahukohustust pole meil ka 2008. aasta kohta," sõnas Rehemaa.
Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase sõnul suudavad nad praegu maksta 99kroonist miinimumpalka kuus, ja kui teistel arstidel tasu tõuseb, peab riik tõstma seda ka kiirabis, et konkurentsis püsida.
Teised osapooled kirjutasid 16. märtsil kollektiivleppele alla, aga Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit ei olnud nõus kollektiivlepingut allkirjastama, kuna nad ei nõustunud lepingutingimustega.
Kui nad oleks leppele alla kirjutanud, oleks nende miinimumtunnipalk tõusnud 99 kroonile alates 1. aprillist 2007. Haigekassa nõukogu otsustas, et haigekassa eelarvest on võimalik palkasid tõsta 93,75 kroonini tunnist alates 1. jaanuarist 2007.
Riik on tööandjaks ainult tervishoiutöötajatele vanglates, kaitseväeteenistuses, hooldekodudes. Seega palgaläbirääkimiste osas tuleb Eesti Arstide Liidul esmajoones pöörduda Eesti Haiglate Liidu kui tööandjate esindajate poole.
Hetkel kuum