Naftabarreli hind noolib 100 dollari piiri

Värskes maailma naftaturu ülevaates kirjutab IEA, et praeguste trendide jätkudes kasvab nõudlus pakkumisest kiiremini ning 2015. aasta paiku võib karta uut naftakriisi ja hinnašokki.

Põhjuseks on energiatarbimise kiire kasv Hiinas ja Indias. Aastaks 2030 võib naftatarbimine Hiinas kasvada tänaselt 7,1 miljonilt barrelilt enam kui kaks korda, 16,5 miljonile barrelile päevas, ning Indias võib kasv olla veelgi kiirem. 25 aasta perspektiivis vajaksid Hiina ja India niisama palju naftat kui USA ja Jaapan praegu.

IEA näeb riski, et naftatootmise kasv ja vananevate maardlate asendamine ei suuda sellise nõudluse kasvuga sammu pidada. Eriti on agentuur kärpinud naftatoodangu kasvuprognoose riikides väljaspool naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPECit). Seejuures ei sea toodangu kasvule piire niivõrd ressursside nappus, kuivõrd geoloogilised probleemid, poliitika- ja julgeolekutegurid ning investeeringute nappus. Defitsiidi suuruseks on IEA seitsme aasta perspektiivis arvestanud ligikaudu 13,5 miljonit barrelit päevas.

IEA raporti teine oluline hoiatus on CO2 emissioonide plahvatuslik kasv, mis riskib maakera soojenemise muuta pöördumatuks. Söe tarbimine Hiinas ja Indias kasvab aastaks 2030 kaks korda ning maakera atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside hulk 2005. aasta 27 miljardilt tonnilt 42 miljardile tonnile. Selline heitmekogus tooks ÜRO hinnangul kaasa maakera kliima soojenemise kuue kraadi võrra.

Et neid musti stsenaariume vältida, tuleb rohkem investeerida taastuvenergiasse ja tuumaenergeetikasse ning suurendada energiakasutuse efektiivsust, toonitab IEA.

Äsja Tallinnas lõppenud Balti Arengufoorumil tõdes energiakontserni Fortum juht Mikael Lilius, et praegused hinnatasemed pole veel sundinud tarbijaid oma käitumismalle oluliselt muutma.

Kui OPEC süüdistab nafta kõrges hinnas finantsturge ja spekulante, kes on hinna kunstlikult üles ajanud, siis IEA usub, et hinda hoiab üleval nõudmise ja pakkumise pingeline suhe. Sellisel juhul nafta hind lähema 10 aasta jooksul oluliselt ei alane ning mõju reaalmajandusele on tõsisem. Kasvab inflatsioonisurve ning kartused, et USA majanduskasv võib järsult pidurdada.

Kõige rohkem on nafta kõrgest hinnast võitnud naftat eksportivad riigid, kes ühelt poolt on ette võtnud järjest ekstravagantsemaid ja luksuslikemaid projekte, teisalt suurendanud oma kaalu rahvusvahelisel areenil. 1998. aastaga võrreldes kasvasid OPECi tulud mullu 110 miljardilt dollarilt 650 miljardile dollarile. Kopsakate naftatulude toel püsivad nii Hugo Chavezi sotsialism Venezuelas kui ka Venemaa taas leitud enesekindlus.