Nutikas organisaator Sven Suurraid

Matemaatika oli mu tugevaim külg juba lasteaias, hiljem koolis. Mulle meeldis matemaatika.

Kolmandal kursusel jõudsin tõdemuseni, et mul pole selleks püsivust. Teaduse tegemine või tippmatemaatikuna töötamine vajab süvenemist.

Ma ei kahetse hetkegi, et matemaatikat õppisin. Sain oskuse näha üldpilti. Ka arvudega kiire opereerimise ja arvude taha nägemise võime pole tänaseni kadunud.

Ei oska öelda, kas matemaatika on seda arendanud või see on minus juba olemas olnud. Vahel küsivad töökaaslased naerdes, kas ma tööd ka teen, et mu laud on kogu aeg nii korras. Ma armastan korda enda ümber ning süsteemsust. Mis ei tähenda, et ma kuivik oleksin, kaugel sellest. Aga minu töölaud on alati väga korras. Mul ei lähe ühegi asja leidmiseks rohkem kui viis sekundit.

Kui vähegi võimalik, siis kindlasti. Inimesed, kes on lennunduses töötanud, ütlevad, et see on pisik, millest kunagi lahti ei saa. Ma töötasin küll kaubavedude osakonna juhina maa peal, aga töö eeldas palju reisimist ja ka lendamist ning ma vaatan siiamaani heldimisega iga lennukit, et tahaks ka lennata.

Ma ei taha töötada väikeettevõttes. Ka mu eelmised töökohad Estonian Air ja Hansapank olid suured ettevõtted paljude osakondade ja inimestevaheliste suhetega. Ma ei taha töötada kahtlaste omanike ettevõttes ning valdkond peab olema seotud müügiga või üldjuhtimisega. Selles tunnen ennast kõige tugevamana. Express Post vastas kõigile neile nõudmistele.

Ei üllatanud tegelikult. Sain Hansapangast hea teeninduse juhtimise kogemuse.

On öeldud, et kui sa midagi muud ei oska, hakka juhiks. Mulle meeldib see väljend, selles on omajagu tõtt. Esiteks ma olen vasakukäeline ja mu vanaisa naeris, et minu jaoks pole ühtegi tööriista tehtud ning et ma ei tohiks valida endale elukutset, kus peab kätega midagi tegema, kuna ma ei saaks hakkama. Täpselt nii ongi. Teiseks arvan, et ma olen liiga laisk, et olla ise töömesilane. Samas olen ma piisavalt nutikas, et asju organiseerida, nii et kõik on tehtud ja kõik tunnevad ennast hästi, ilma et ma ise midagi teinud oleksin.

Ei ole. Iga päev on uus väljakutse. Kunagi ei tea, mis hommikul ees ootab: kas lehed on trükikojast tulnud, kas mõni leht hilineb, kui hilineb siis mis saab. Pluss tööjõu probleemid. Samas ma olen lootusetu optimist, mis võib olla põhjuseks, miks mul pole tekkinud tüdimust ega tahtmist töökohta vahetada.

Kuni inimesed kaasa mõtlevad, pean ennast demokraatlikuks juhiks. Kui inimesed pingutavad ja panustavad maksimaalselt, on neil vabad käed. Mulle ei meeldi, kui töötaja tuleb minu juurde probleemiga, ilma et tal oleks välja pakkuda ühtegi lahendusvarianti. Siis ma saadan inimese tihti ukselt tagasi, nii et võin ehk tunduda karmi ja nõudlikuna.

Ma olen uudishimulik ja tahan kõike teada. Seetõttu ma küsin palju ja topin oma nina igale poole. Aga mitte selle mõttega, et saaks millelegi risti peale tõmmata. Kuna ma olen uudishimulik, tean ettevõtte tööd ja spetsiifikat detailideni välja. Ma ei sekku detailidesse, kuni pole vajalik, aga kuna ma tean palju, üritan aeg-ajalt aidata mõne tegevuse suunda korrigeerida.

Olen kiire, ma olen tõsiselt kiire inimene. Mu mõte on teinekord kolm sammu eespool kui kollegi oma. See võib tekitada mõnikord segadust. Ja ma olen kärsitu. Kui midagi on vaja teha, siis eilseks. Või kui mul on näiteks andmeid vaja, siis oli neid vaja viis minutit tagasi.

Tegelikult ma ei taha üldse jagada käske ja korraldusi. Üritan seda võimalikult vähe teha. Mulle meeldib töötada nii, et me räägime häid mõtteid kusagil kohvinurgas või lõunasöögilauas ja need mõtted tehakse teoks, ilma et ma peaksin seda otseselt käskima. See on ideaalne.

Olge uudishimulik, tahtke kõike teada ja küsige palju. Et juht saaks aru protsessidest ja ahelatest, mitte ainult üksikutest tegevusest. Ärge lõpetage mikside küsimist enne, kui olete puuriidas viimase pilpani jõudnud.

Juhti eristabki see, et tal on suurem vastutus. Ja vastutusega kaasneb otsuste tegemine. Igasugune otsus on parem kui otsustamatus. Tuleb julgeda otsuseid teha.

Jah, see on üldhariv. Kui sa oskad seal räägitu või inimeste kogemused oma ettevõtte kontekstis rakendada, on sellest kindlasti kasu. Tuleb osata kaasa mõelda.

Kõik hakkab pihta positiivsusest ja energilisusest. Rahulik inimene pole halb inimene, aga mulle meeldivad elus inimesed. Minul on emotsioonid, ma võin üle kontori hõigata, et tegime ära või näidata välja oma pahameelt. Mul on raske suhelda inimestega, kellelt ei tule ei a-d ega b-d. Töötaja võib olla superhea spetsialist, aga minu esimeses ringis tal sel juhul kohta pole. Inimene mu vastas peab elama.

Sama küsimust küsiti, kui ma läksin tööle Hansapanka. Siis ma ütlesin vestlusel naljaga pooleks, et 10-15 aasta pärast ma istuksin hea meelega Indrek Neivelti asemel. See soov pole tänaseni täitunud, aga ei või iial teada, äkki kunagi täitub. 10-15 aastat on selline aeg, et sinna võiks jõuda.

Kui üldistada, siis ma tahaksin jätkuvalt töötada arvestatava suurettevõtte, võib-olla ka rahvusvahelise ettevõtte tippjuhina.

Võib-olla ma olen veidi töönarkomaan, aga ma tulen igal hommikul väga hea tuju ja tundega tööle. Mistõttu pole sellele mõelnud.

Sveniga töötasime koos Hansapangas. Ta on energiapomm ja rõõmupall, tal on meeletu töövõime. Ta on aktiivne ja tegus, alati valmis kiirelt tegutsema. Sven on inimtüübilt jõuline ja intensiivne, ta ei põrku tagasi ühegi probleemi ees. Ta on analüütiline ja kodus ka numbrite maailmas.

Sven on väga kiire tegutsemise ja mõtlemisega. Mistõttu kõigil pole temaga lihtne koos töötada. Temaga sobivad koos töötama sarnaselt kiired inimesed. Kes ei suuda sama kiiresti tegutseda, sellel võib olla tema tegemistega raske haakuda.