Veerand eestlastest ei usalda panku

Selgitamaks, kuidas Eesti elanik hindab erinevaid majanduse ees seisvaid riske ja erinevate arengustsenaariumide tõenäosust, viis TNS Emor Eesti Panga tellimusel ajavahemikus 30.10.–29.11.2007 15–74aastaste Eesti elanike seas läbi kolmevoorulise küsitluse, kirjutab Eesti Panga majandusajakiri Kroon ja Majandus.

Viimase aja kiiremas hinnakasvus näeb Eesti majandusedule ohtu ligikaudu 60% vastanutest. See suhtumine on üldjuhul omane kõigile sotsiaal-demograafilistele rühmadele, kuid kõrgharitud väljendavad sellist hinnangut siiski mõnevõrra vähem, selgus Emori uuringust.

Ligi 70% vastanutest usub, et Eesti pangandussektor on stabiilne ja nende raha kindlalt tallel, kuid veerand vastanutest tundub selles kahtlevat. Ettevõtjad ja üliõpilased on suhteliselt kindlamalt veendunud Eesti panganduse tugevuses. Ilmselt on nende puhul tegu suurema teadlikkusega pangandussüsteemist ja/või suurema positiivsuse, tahte ja usuga, et Eestil läheb hästi.

Kõigis sotsiaal-demograafilistes rühmades on suur osa vastanuist (kokku 75%) viimase paari aasta jooksul oma majandusotsustes ettevaatlikumaks muutunud (2004. aastal – siis, kui Eesti Pank oli äsja alustanud liigse optimismi ja kergekäelise laenamisega kaasneda võivate ohtude selgitamist – oli neid, kes tunnistasid, et on muutunud ettevaatlikumaks, vaid 64%).