Jäätmekäitlusel on tähtis osa toidutootja põhitöös

Rakvere Lihakombinaadi kommunikatsioonijuht Kairit Prits ütleb, et ettevõte rekonstrueeris käesoleva aasta kevadel reovee eeltöötluse seadmed.

"Kasutusel on nii reovee mehaaniline kui ka keemiline töötlus," kinnitab ta. "Rekonstrueerimise tulemusena vastab ettevõtte reovesi Sõmeru vallavalitsuse määruse madalaima reostusgrupi nõuetele." Prits lisab, et reovee puhastamise teenust osutab ettevõttele Rakvere Vesi AS.

"Esimese kategooria loomsed kõrvalsaadused viime Väike-Maarja jäätmekäitlustehasesse," räägib Prits. "Lisaks oleme tunnustatud teise kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemise ettevõte."

"Igal ettevõttel, kes käitleb jäätmeid, peab olema jäätmeluba või suurema piimatöötlusettevõtte puhul ka kompleksluba," kinnitab ta. "Reovee jaoks on meil olemas lõpp-puhasti. Orgaanilised tahked jäätmed antakse prügilasse ning kui on tekkinud midagi erilist, näiteks praaktoodang, anname selle loomasöödaks."

Vahur Sikaste lisab, et ohtlikud jäätmed antakse jäätmekäitlejale, vanaraud ja papp aga sorteeritakse eraldi. "Arendame hoogsalt sorteerimist, sest sorteerimata prügi hind võib alanud aastal oluliselt kallineda," tunnistab ta.

Reoveele esitatavad nõuded sõltuvad sellest, kas tööstusel on oma puhasti või soovitakse reoveed juhtida ühiskanalisatsiooni. Kui tööstus soovib ise oma reoveed ära puhastada, on vajalik vee erikasutusloa olemasolu, mille väljastab kohalik keskkonnateenistus.

Täpsemad reoveepuhasti ehitamise nõuded on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 2001. a 16. mai määruses nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded" ning reovee puhastamise ja heitvee suublasse juhtimise nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2001. a 31. juuli määrusega nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord".

Kui tööstus aga soovib oma reoveed juhtida ühiskanalisatsiooni, reguleerib vee-ettevõtja ja kliendi vahelisi õigusi ja kohustusi ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni seadus. Kohaliku omavalitsuse kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga on määratud reovee maksimaalsed kontsentratsioonid, mida on lubatud ühiskanalisatsiooni juhtida, et vältida reoveepuhastussüsteemide kahjustamist. Kui tööstuse poolt ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ületab reovee piirnorme, peab tööstus rajama enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist eelpuhasti. Täpsemad nõuded sätestatakse reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel vee-ettevõtja ja kliendi vahelises lepingus.

Orgaaniliste tahkete jäätmete ehk siis teise nimetusega biolagunevate jäätmete hulka võivad kuuluda nii taimsed (jahu, saia-leiva, juurvilja jms jäätmed) kui ka loomsed (liha- ja kalajäätmed) jäätmed.

Põhilahend oleks muidugi selliste jäätmete liigitikogumine ja üleandmine kompostimiseks, st mitte edastada ladestamiseks prügilal. Liha- ja kalajäätmete kompostimine peab omama veterinaarameti tunnustust.

Eeldades, et segajäätmete hulka ei satu biolagunevaid jäätmeid, pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid jms, siis on segajäätmete nõuetekohane käitlemine praeguse korra kohaselt nende ladestamine prügilasse.