• OMX Baltic0,78%307,41
  • OMX Riga−0,15%874,22
  • OMX Tallinn0,54%1 918,68
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,41%8 768,01
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,88
  • OMX Baltic0,78%307,41
  • OMX Riga−0,15%874,22
  • OMX Tallinn0,54%1 918,68
  • OMX Vilnius1%1 192,78
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 1000,41%8 768,01
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,88
  • 30.01.08, 15:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kümme tuumaenergia müüti II

5. Tuumaelektrijaamade lammutamine on liiga kallis
Olemasolevad tuumaelektrijaamad ehitati tulevikus toimuvale kasutusest mahaarvamisele mõtlemata. Uute reaktorite rajamisel kasutatakse nn mooduldisaini ning jaama lammutamise kulud on juba ette elektrihinna sisse arvestatud. Uute jaamade elueaks arvestatakse umbes 40 aastat, mistõttu jaotub lammutamise kulu praegusest palju pikema aja peale.
6. Tuumajaamade rajamine võtab liiga kaua aega
Tegemist on ilmselt kõige iroonilisema vastuargumendiga, sest uute jaamade ehitus peamiselt nende vastaste tegevuse tõttu venibki. Parima ehituskiiruse on saavutanud Kanada ettevõte AECL – ühe jaama rajamiseks kulub neil neli kuni kuus aastat. Suurbritannia valitsus loodab, et standardne mooduldisain aitab jaama ehitusaja viia keskmiselt kuue aastani.
7. Tuumajaama ümbruses elavad inimesed põevad sagedamini leukeemiat
Tuumajaamade läheduses elevatel lastel ei esine leukeemiat keskmisest sagedamini. Leukeemiakobaratena on tuntud alad, kus selle haiguse esinemissagedus on mingil põhjusel kõrgem, kuid nende asukoht on tuumajaamade suhtes suvaline.
Leukeemiasse haigestumine suurenes Suurbritannias oluliselt enne Teist maailmasõda. Aeglane suurenemine viimaste kümnendite jooksul on ilmselt parema diagnostika või mõne muu põhjuse arvele kirjutatav.
Üks leukeemiakobar paikneb Seascale’i külas, mis asub Sellafieldi jaama lähedal, kuid teisi sarnaseid näiteid ei ole, mistõttu võib tegemist olla juhusega. Tihti paiknevad kobarad hoopis asulates, kus elab palju immigrante, mis viitab võimalikule viiruse tekitatud leukeemia vormile. Leukeemia on üldnimetus mitmele erineva tekkepõhjusega haigusele. On uuritud tuumaallveelaevadel ja tuumaelektrijaamades töötavate meeste lapsi, kuid neil ei ole leitud keskmisest kõrgemat leukeemiasse haigestumise määra.
8. Reaktorid viivad tuumarelvade laialdasema levikuni
Enam tuumajaamu peaks tegelikult hoopis vähendama tuumarelvade leviku ohtu, sest tuumarelvades kasutatav kütus sobib suurepäraselt ka tuumaelektrijaamas kasutamiseks. Mahakantud või desarmeeritud tuumapeade kütus (rikastatud uraan või plutoonium) moodustab hetkel 15 protsenti kogu maailma tuumajaamade kütusest. Suurenev nõudlus tuumakütuse järgi võiks veelgi vähendada võimalust, et tuumarelvad satuvad terroristide kätte.
9. Tuule- ja loodeteenergia on jätkusuutlikumad lahendused
Kas see ikka on nii? Tuuleenergia ei suuda tagada ühtlast varustatust elektrienergiaga ning ta pole sugugi vaba keskkonnamõjudest. Põhjamere mandrilava avamine ulatuslikuks ehitustegevuseks tuuleparkide näol häiriks kindlasti väga olulisel määral sealset elustikku. Seda võiks võrrelda Põhja-Jäämerest nafta puurimisega, mille keskkonnamõjudest viimasel ajal samuti palju räägitakse.
Loodete energia on aga siiani suurel määral eksperimentaalne ja end mitte tõestanud elektritootmisviis. Ka ökoloogilised mõjud on selgelt negatiivsed ning nende likvideerimise vajadus tulevikus teeb selle energialiigi tuumaenergiaga võrreldes palju kallimaks.
10. Reaktorid on terroristide sihtmärgid
Alates 11. septembri terrorirünnakutest on korduvalt analüüsitud võimalikke rünnakuid tuumajaamadele. USA energeetikaministeerium tellis uuringu, mille käigus modelleeriti täis kütusepaakidega Boeing 767-ga tuumajaama rammimist. Mudelit modifitseeriti korduvalt, kuid ühelgi juhul ei tunginud lennuk reaktorit ümbritsevast betoonist läbi.
Sellega saaksid hakkama vaid USA sõjaväe käsutuses olevad punkripurustajad. Lisaks on terroristid juba näidanud, et nad eelistavad rahvastatud kohti ning võimalikult palju inimohvreid, mitte hästivalvatud ja isoleeritud asukohas olevaid objekte, mille ründamine tooks kaasa väga vähe surnuid.
Kõik uued tuumajaamad oleksid ehitatud veelgi tugevamatena, et ründamine juba eos mõttetuks teha. Lisaks on uued jaamad varustatud passiivsete kaitsemehhanismidega, mis teevad võimalike Tšernobõli-laadsete inimlikust lollustest tulenevate õnnetuste juhtumise väga vähetõenäoliseks.
Artikli esimene pool

Seotud lood

Uudised
  • 02.02.08, 17:28
Venemaal vahistati radioaktiivsust mõõtnud keskkonnaaktivistid
Kolm Venemaa keskkonnakaitsjat, neist kaks rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Bellona kaastöötajat, peeti kinni, kui nad proovisid mõõta Saksamaalt Venemaale veetud uraani rikastusjääkide radiatsioonitaset, kirjutab Bellona.
Uudised
  • 04.02.08, 11:59
Maailm enne Tšernobõli I: Windscale
10. oktoobril 1957 süttis Cumbrias Windscale’is paikneva Briti tuumareaktori grafiitsüdamik. Oma mõjudelt ületas Windscale’i juhtumi alles Tšernobõli katastroof 1986. aastal.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele