Dvigatelist saab Ülemiste City

Selle käigus jäid paljud tööstushooned järelevalveta, neid rüüstati ning nende seisukord ei ole enam kuigi kiita. Üks suuremast rüüstest pääseja oli vagunitehas Dvigatel tänu oma järjepidevale toimimisele.

Dvigateli tehase asutasid 1898. aastal Riia ja Tallinna töösturid. Vabriku loomine oli otseselt seotud Venemaa raudtee-ehituse elavnemisega Siberis ja Hiinas. 1898. aasta jooksul valmis ülikiires tempos 220 hoonet.

Tehase krunt oli 80 ha suurune ning nelja kilomeetri pikkuse paekivimüüriga ümbritsetud. Tehasel olid oma saeveski, ratta-, puutöö-, malmi- ja vasekoda, maalri-, tisleri-, lukksepa- ja sadulsepatsehh, sepikoda, remondi- ja montaažitsehh, 1000 hj elektrijaam, administratsioonihoone, laod ja ametnike elamud.

Tehase algusaastail valmistati 250-300 kauba- ja 20-30 reisijate vagunit kuus. Esimese maailmasõja ajal toodeti aga sõjaväevarustust ja kuule. Eesti vabariigi tuleku järel valmistati alakoormusega tehases lennukeid ja trammivaguneid, remonditi vedureid. Tühjadesse tehaseruumidesse kolis lõngapoolide ja niidirullide vabrik. 1931. aastal ostis Dvigateli Riia vagunivabrik Phönix. Sakslastest omanikud kulutasid vagunitehase moderniseerimiseks kaks miljonit krooni.

Vagunitellimuste puudumisel asuti sportlennukeid ehitama. Poliitiliste olude tõttu läks vabrik koos Phönixiga 1936. aastal Läti riigi omandusse, kes omakorda müüs tehase Eesti majandusministeeriumile.

Senised kogemused suurettevõtetega olid tõestanud, et kõige otstarbekam on mitme eri tööstuse rajamine. Seda strateegiat silmas pidades jaotati maa-ala 1937. aastal kolmeks: teedeministeeriumile, lennubaasile ja majandusministeeriumile. 1940. aasta alguses töötasid endise Dvigateli territooriumil ja hoonetes AS Kawe, AS Eesti Saeveskid, Põhja Poolitööstus, AS Kenaks, Eesti esimene parketitööstus, Estonia teater jt.

Varsti pärast Teise maailmasõja lõppu asus uus võim Dvigateli taastama. Dvigatelist kujundati NSV Liidu keskmasinaehituse ministeeriumi kõige salajasem, tuumaenergeetikaga tegelev numbritehas (alguses postkast nr 130, hiljem V-8813).

Tehas kasutas 1960. aastatest alates NSV Liidu kõige eesrindlikumat tehnoloogiat. Märkimisväärse osa tehase toodangust moodustasid aatomijaamade seadmed.