"Infokülluses on oluline, et antakse välja spetsiaalset lehte ja info jõuaks koju kätte omas keeles. Meditsiin areneb väga kiiresti, tulevad uued tehnoloogiad ja ravimid. Lehte ootab väljakutse ajaga kaasas käia," ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.
Äripäeva peadirektoril Igor Rõtovil oli enda sõnul eile südames samasugune ärevus kui 1995. aastal, mil Äripäev hakkas viis korda nädalas ilmuma.
Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu sõnul täitus üks tema unistus. "Tahtsime tuua lugejateni häid uudiseid, millest arstid räägivad ja mis on päevakajalised. Muutus lehe sisu ja vorm. Kindlasti paneb pitseri see, et oleme majandusleht ja tunneme ennast tugevamini pigem arvude kui haiguste maailmas," ütles peatoimetaja avakõnes.
Meditsiiniuudiste juhi Liina Leiteni sõnul on lehel 1700 tellijat, kuid aasta lõpuks loodetakse kasvatada see arv 2400ni. "Selle aasta käibeplaan on umbes 5 miljonit krooni. Lehe reklaamkliendid on põhiliselt ravimifirmad. Seadusega on piiratud, et retseptiravimi reklaami tohib avaldada vaid erilehtedes, mida müüakse vaid arstidele ja apteekritele," selgitas ta, miks leht tavalugejani ei jõua.
"Esmapilgul tundub, et sisukas, pikalt süveneda ei jõudnud, kuid pealkirjad olid atraktiivsed," ütles Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Eret Jaanson.
Lehte oli mõnus sirvida. Lehest ootaski just teadusuudiseid ja pehmemaid lugusid, mida teised teevad. Ka sooviks lugeda näiteks tööjõuprobleemidest ja kust need puuduolevad arstid võetakse.
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.