Vastuseks majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Partsi väljaöeldule, et Eestis puuduvad brändid,
mis suudaks haarata positsioone 500 miljoni inimesega turul, pakub riigikogulane
Marek Starndberg oma blogis välja retseptid, kuidas Partsi oodatud tulemus
saavutada:
Retsept nr. 1
Hariduskorraldus jätkusuutlikuks
1. Anda õpetajakutse vaid neile, kes on ülikoolides õppetulemustelt oma eriala esimese 10-15 protsendi hulgas.
2. Alustava kooliõpetaja alampalk 18-20 tunnise õpetamiskoormuse juures nädalas peaks olema riigi keskmine palk.
3. Hariduses tuleb kokku leppida SKT suhtes fikseeritud kulude kandmise mehhanism, nii nagu oleme püüdnud teha NATO liikmelisusega seotult kaitsekulutustega
4. Koolid peavad kuuluma kas riigile või siis omavalitsused peavad liitumise teel kasvama vähemalt kümme korda suuremateks. Enamustele praegustest omavalitsustest käib jätkusuutliku hariduse korraldamine paraku üle jõu ja selle all juba kannatab hariduse kvaliteet.
5. Ülikoolides tuleb kaotada õppemaksud ning ülikooliharidus peab olema kõigile majanduslikult kättesaadav.
6. Pigem tolereerida üliõpilaste arvu vähenemist ja seda kõrgemate tulemusnõuete kehtestamisega õppimisele.
7. Sisse viia rikkalikud stipendiumid loodusteaduste ja inseneriteaduste ning pedagoogika üliõpilastele.
8. Muuta ülikooliseadust suurendades ülikoolide sisemist demokraatiat ning selle kaudu ka akadeemilist vabadust.
9. Tagada end tõestanud õppejõududele ja inseneridele rikkalikud loometingimused Eesti ülikoolides ja kutsuda siia kõrgeasemelisi välisõppejõude, luues neile siin vajalikud loome ja õpetamistingimused.
Retsepti mõju on pikaajaline, aga tagab, et näiteks 15 aasta pärast ei peaks majandusminister esinema samasuguste kurtmistega nagu praegu.
Retsept nr. 2
1. Muuta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaadri- ja tegutsemispoliitikat. Vaja on riskivalmimat ja tehnilise ja loodusteadusliku taustaga kaadrit, kes oleks iseseisvalt suuteline analüüsima tehnoloogia arengusuundi ja võimalusi.
2. Põlevkivikasutuse mahu vähenemise planeerimine ja energiasäästu reeglite karmistamine, mis toob kaasa innovatsiooni käivitumise energeetika valdkonnas ja loob edueeldused energiat säästvale ehitamisele ja renoveerimisele. Nagu olete tähele pannud ei tõuse energiahind Eestis mitte taastuvenergeetiliste ja energiat säästvate lahenduste kasutamise tõttu, vaid selle tõttu et neid ei kasutata. Nagu olete tähele pannud ei tekita mitte tuule puudumine Eestis elektripuudust vaid vastupidi...seda tekitab tugev tuul. Muide, põlevkivis olev orgaaniline aine on samal moel mikroorganismidega metaani sisaldavaks gaasiks muudetav nagu sõnnik või solk! Gaas aga tähendab võimu...vähemalt siinkandis.
3. Leiundustegevus ja leiutajad on üks osa kultuurist. Tehnilisest kultuurist. Nende tegevust tuleb asuda toetama. Kasvõi lihtsa mehhanismiga: iga registreeritud kasuliku mudeli eest tuleks tasuda riigil 10 000 - 20 000 krooni loomepreemiat...juhul kui leiutajal puudub muu sissetulek.
4. Käivitada süstemaatiline tehnoloogiasiirde programm just energiatehnoloogiate vallas. Miks seal? Aga seetõttu, et Eesti energeetika investeeringuvajadused, et tegeleda kliima- ja keskkonnajulgeoleku problemaatikaga võivad küündida kuni 100 miljardi kroonini! Energeetika ja mobiilsussektorite osakaal nii SKT-s kui müügikäivetes on märkimisväärsed. Tegemist on ka julgeolekuliselt oluliste teemadega. Üheks selle plaani osaks võikski saada tehnoloogiliselt läbimõeldud ja järgima ahvatlev ökolinn. Ö-riik on e- riigi loogiline jätk ja selle üldistus.
5. Jagada süsihappegaasi kvoot mitte enim saastavatele ettevõtetele vaid märkimisväärses või kogu ulatuses kodanikele. See on eelduseks igaühe-tasemel energeetilise innovatsiooni käivitamiseks.
6. Muuta valitsussektor ise innovaatiliseks: sõitke elektriautode, hübriidautodega, rakendage energiasäästuprogramm tehnoloogilise innovatsioonina eelkõige riigisektoris (alustada võiks ka Riigikogust, kus siseruumide temperatuur on pragu ca 25 kraadi!)...esitada riigihangetele karmid energiasäästu nõuded.
Selle retsepti mõju on kiirem kui eelmise mõju. Raviskeeme 1 ja 2 võib ka koos kasutada.
Novaatori lugeja, mida peaks tegema? Kommenteeri!
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.