Kunagise tööandjana ja nüüdse töövõtjana (töötajana) võin kinnitada, et uus töölepinguseaduse eelnõu on mõistlikum ja inimsõbralikum kui kehtiv seadus.
Paljukirutud töölepinguseaduse N 94 (ülesütlemise etteteatamine) ja N 95 (ülesütlemise hüvitis) muudatused ei sea töövõtjaid keerulisemasse olukorda, kui see oli kehtiva töölepingu seaduse rakendamise ajal. Töötuskindlustusest saadav hüvitis tagab piisava sissetuleku ja aja, kuus kuud uue töökoha leidmiseks.
Uue eelnõu arvustamisel tuleks arvestada, et eelmise seaduse koostamise ajal töötuskindlustus ei toiminud, mistõttu ülesütlemise hüvitiste muutmine eelnõus on igati põhjendatud.
Olles vabanenud tööandja murekoormast, võin tõdeda, et naudin meeleldi töövõtjaks olemise voorusi ja sellega kaasnevaid hüvesid: garanteeritud tulu, limiteeritud tööaega, mõnusat töökeskkonda ja mis kõige olulisem - vabadust.
Sotsiaalsest vastutusest vabanemine oli see, mis mulle suurima vabaduse andis.
Kuid öeldut mõistavad tõenäoliselt ainult need, kes on seda leiba maitsnud.
Praegune töölepinguseadus on tööandja poole kreenis, tööandjast on saanud nõrgem pool, mida tõestavad kas või töövaidlus- ja kohtukaasused.
Aktsepteerin Eesti Ametiühingute Keskliidu kui tööandja kulul parasiteeriva institutsiooni ja SDE soove töölepingu partnerite vahelise vaenu õhutamiseks, sest nende jaoks on see eksistentsi küsimus.
Ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et massiliselt tööeas inimesi külastab just tööpäeviti rohkearvuliselt internetiportaale ja kaubanduskeskusi, kus kassajärjekorrad on sageli pikemad kui tööpäeva lõppedes.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.