Kivisillutis asfaldist tugevam

Kliendile ehk siis ehitajale tuleb konkurents vaid kasuks. Ikka on hea, kui on võimalik valida. Valida nii hinda, materjali kui ka kvaliteeditaset.

Läinud aasta kevadel avas juba alates 1991. aastast mitmes üle Eesti asuvas tehases betoonitoodete valmistamisega tegelev AS ALTT Sillamäel uue kivitehase, kus valmistatakse klassikalisi sillutus- ja äärekive ning õõnesplokke.

Vibropressimismeetodil kivisid vormiva tehase rajamine läks maksma 25 miljonit krooni. See suudab toota aastas näiteks nõnda palju sillutuskive, et nendega saaks katta pool miljonit ruutmeetrit tänavapinda. Õõnesplokke valmib ööpäevas keskeltläbi 100 000 tükki.

Ettevõtte turundusjuht Dmitri Lett tõdeb, et ehituskivide tootjaid tuleb üha juurde, mis teravdab eelkõige konkurentsi siseturul, sest kive eksportida on keeruline - raskete kivide transpordikulu tuleb lihtsalt sedavõrd suur, et nende väljavedamine kaotab mõtte.

Letti sõnul kummitab ka kivitootjaid tooraine hinnatõus. Näiteks ainuüksi Kunda Nordic Tsemendilt ostetava tsemendi eest tuleb ALTTil tänavu maksta 15-16 protsenti rohkem kui mullu. "Toodangu väljamüügihinda ei saa ükski kivitehas tõsta samas proportsioonis tooraine kallinemisega," nendib Dmitri Lett. "Sestap saame toota ja konkurentsis püsida vaid kasumi vähendamise arvel."

Lett on seisukohal, et erinevate tootjate sarnaste kivide hinnatase on küllaltki ühesugune, edukad suudavad aga olla vaid uuel tehnoloogial põhinevad tehased, sest kliendi silmis saab üha enam määravaks kvaliteet, krooni või paari võrra odavam hind nigelamat kvaliteeti üles ei kaalu.

Müüri- ja tänavakivide tootmise omahinda kergitabki kõige rohkem nende olulise komponendi - tsemendi - kallinemine. Viimase hinda lükkab üles saastekvootide kallimaks muutumise pärituul.

Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane on seda meelt, et ka ehitustoodete puhul hakatakse jõudma selleni, et suur osa asjakohaseid Euroopa standardeid saab valmis. Nende järgimine on meil kohustuslik.

Sillutuskivide puhul kehtivad standardid EVS-EN 1338 (betoonist sillutuskivid), EVS-EN 1339 (betoonist sillutusplaadid), EVS-EN 1340 (äärekivid).

"Betoonisektor on juurde meelitanud ka hõlptulu lootjaid, selles mõttes on sektor üle investeeritud," märgib Rebane. "Ja seda eriti just sillutuskivide tootmises. Tehaseid on loodud palju, müük aga on otseselt kliimast sõltuv (lumega on raske teekatet teha), samuti on transpordikaugus väike."