Tiiger teise hüppevooru

Artikkel

- Uudised
- Martin Mark
- 26. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tiiger teise hüppevooru
Internetipanganduses ja e-teenuste vallas laiemalt on toimunud nii kiired arenguhüpped, et paratamatult oleme jõudnud teelahkmele küsimustega, kuidas samas tempos edasi liikuda ning mis on edasiseks olulisemad arengusuunad. Kas majanduskasvu aeglustumise ja e-riigi müüdi murenemisega pidurdub ka erasektori e-kanalite kiire areng? Kas e-teenuste arendamise asemel kulub nüüdsest rohkem ressursse turvalisusele ning valmisolekule seista silmitsi küberohtudega? Selge on see, et mõtlemiskoht edasiste suundade osas on suurem kui kunagi varem.
Pangad on liikunud suure sammu tavakasutajatele lähemale. Praegu ei ole e-teenused kättesaadavad üksnes väiksele osale inimestest, vaid kõigile soovijaile üle Eesti. E-teenuste kasutamine on muutunud loomulikuks osaks paljude inimeste tarbimisharjumustest, pakkudes mugavamaid ja kiiremaid võimalusi igapäevaste pangatoimingute tegemiseks.
Viie aastaga on tehtud palju tööd internetipanganduse turvalisuse tõstmiseks. Olulisemaks saavutuseks võib pidada kasutajate identifitseerimist ID-kaardi abil. Ent turvalisusega peavad nii teenusepakkujad kui ka kasutajad edaspidigi järjepidevalt tegelema, sest mida rohkem inimesi e-teenuseid kasutab, seda haavatavamaks valdkond muutub. Kui teenusepakkujad seisavad peamiselt silmitsi andme- ja küberkaitsega, siis kasutajad peavad mõtlema arvutikaitsele.
Selge on ka see, et aastate edenedes on internetipangad laiendanud pakutavate teenuste hulka. Algselt sai internetipangas teha vaid põhitoiminguid. Praegu pakub internetipank kontoriga pea võrdväärseid võimalusi. E-panganduse arenedes võis mõni aeg tagasi kuulda arvamusi, et kümne aasta pärast kasutavad inimesed vaid netipanka ja kontoreid hakatakse sulgema. Nüüdseks on mõistetud, et netipank ja kontor on üksteist täiendavad kanalid pangateenuste osutamisel, pakkudes paralleelselt teenuseid ja jättes kliendile valikuvõimaluse.
Hiljuti tärganud avalik diskussioon Eesti edasiste arengusuundade, e-riigi jätkusuutlikkuse üle on tõsisem kui kunagi varem. Paljud käegakatsutavad ja üheselt mõõdetavad eesmärgid on nüüd saavutatud ning senine e-riigi edulugu hakkab tasapisi mõranema. Huvitav on aga asjaolu, et analoogselt laenu- ja tööjõuturuga on uute sihtide seadmise ja ümberkohandumise aeg jõudnud kätte ka e-teenuste ja internetipanganduse valdkonnas. Kõiki ühendab küsimus - kuidas edasi?
E-kanalite kasutatavus on aastatega stabiilselt tõusnud, kuid praegu ollakse lähedal küllastumispunktile uute kasutajate lisandumises. Siiski on kasvuruumi olemasoleva kliendibaasi lõikes terviklike lahenduste ja teenuste pakkumises. Sellest johtuvalt usun, et arendajad on teinud ära suure töö, kuid nüüd on aeg keskenduda loodud võimaluste maksimaalsele kasutamisele.
Intensiivsemalt tuleks tegeleda inimeste teadlikkuse kasvatamisega - kasutajad pole jõudnud arendustöödega samas tempos püsida.
Kuigi üks edukas tiigrihüppe faas on läbitud, oleks ehk mõistlik seda uuel kujul korrata. Muidu muutub senine arendustöö kasutuks ja kasutajate võimalused piiratuks.
Seistes teelahkmel, peaksime säilitama usu e-kanalite arengu jätkusuutlikkusse - olgu selleks uuel tasemel tiigrihüpe, infole ligipääsu lihtsustamine või e-teenuste tihedam sidumine, et kõik inimesed hakkaksid loodud võimalusi kasutama.
Hetkel kuum