Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel
teenisid naised 2006. aastal meeste keskmisest netopalgast 69%, väikseim
palgavahe aga on osaajaga töötavate naiste ja meeste vahel.
Täisajaga töötavate naiste palk oli meeste palgast 71% ning osaajaga töötavate naiste palk 94%.
Vanuse järgi olid palgaerinevused väiksemad noortel ja eakatel. Kõige suurem sooline erinevus ilmnes 30–39aastaste palgatöötajate seas. Selles vanuses hõlmas naiste palk meeste omast kõigest 66%.
Suurem ebavõrdsus 30. aastates tuleneb perega seotud pausidest naiste tööelus ja barjääridest, mida naised kohtavad karjääriredelil ülespoole liikudes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Avalikus sektoris töötavate naiste keskmine palk on kõrgem kui erasektoris. Meeste puhul kehtib vastupidine seos. See tingib palkade ebavõrdsema jaotuse erasektoris. 2006. aastal oli avalikus sektoris naiste palk 76% ja erasektoris 70% meeste palgast.
Suuremad palgaerinevused ilmnesid enamasti tegevusaladel, kus domineerisid naised või oli naisi ja mehi võrdselt. Hulgi-, jaekaubanduse ja remondi tegevusalal hõlmas naiste palk vaevu poole meeste palgast. Erinevused olid suured ka finantsvahenduses, hariduses ja tervishoius. Nendel aladel jäävad naised tavatöölise rolli, samal ajal kui mehed kuuluvad hariduses näiteks direktorite või tervishoius kirurgide hulka.
Peaaegu võrdne oli meeste ja naiste palk avaliku halduse ja riigikaitse, põllumajanduse ja kinnisvara tegevusalal (naiste palk vastavalt 92%, 88% ja 87% meeste palgast).
Ameti järgi olid erinevused suuremad aladel, kus meeste palk oli keskmisest suurem. Nii hõlmas oskus- või käsitöölise ametit pidava naise palk sarnase mehe omast 63% ja seadusandjate, kõrgemate ametnike ning juhtide oma 65%. Naiste palga suhe meeste palka oli keskmisest suurem nendel aladel, kus domineerisid naised.
Põllumajanduse ja kalanduse oskustööliste hulgas oli naiste palk meeste omast 95%, meestega üsna sarnast palka said ka tippspetsialistid ja ametnikud.