• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2250,01%66 370,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2250,01%66 370,45
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Kas kurg saab alustassilt pika noka abil juua ja miks see tähtis on? Kaks Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlast uurisid koos prantsuse kolleegiga lindude võimet pika noka abil vett juua, kirjutas fyysika.ee ajakirja Science vahendusel.
Tegelikkuses ei olegi küsimus kuigi lihtne: mil moel jõuab vesi pika noka vahelt linnu suhu? Nokk ei tundu just parima vahendina joomiseks, üks läti muinasjutt kirjeldab kurge, kes püüab abitult alustassilt vett juua.
Siiski on vajadus teadusliku lähenemise järgi praktilisem, kui muinasjutu selgitamine. Näiteks võimaldab joomismehhanismi täpne tundmine hinnata veekogu pinnasaaste mõju lindude toitumisele.
Linnud ei saa vett imeda, nagu kokteili kõrrega, sest nokk koosneb kahest poolest, mis ei ole hermeetiliselt ühendatud. Teadlased tegid kindlaks, et pikanokalised sulelised kasutavad hoopis kavalamat viisi, mis põhineb vee pindpinevusomadusel. Sama omadus põhjustab näiteks seda, et vihmapiisad saavad siledal aknaklaasil paigal püsida - tähtsaks osutub vedeliku- ja klaasipinna vaheliste nurkade erinevus tilga üla- ja alaosas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele