Marko Liibak • 22. juuli 2008 • 1 min
Jaga lugu:

Põlevkivi endiselt kaevandatuim

Kuue aasta eest loetleti Eestis 800 maardlat kogupindalaga üle 6000 ruutkilomeetri, kirjutas TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu oma raamatus.

See maa-ala on ligi kaks korda suurem kui Saare- ja Hiiumaa kokku. Kuigi osa suurtest maardlatest kattub, leidub maavarasid enamal kui 10 protsendil Eesti maast, märgib ta.

Eesti tuntuim ja kasutatavaim maavara põlevkivi annab riigi elektrivarustuses energeetilise sõltumatuse. Põlevkivi kulub ka keemiatööstuses. Aastatel 2004-2005 esitati keskkonnaministeeriumile rekordarv kaevelubade taotlusi - 16. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise huvides ning jätkuvuse teadasaamiseks koostas keskkonnaministeerium selle kasutamise riikliku arengukava aastateks 2007-2015.

Teine Eesti atraktiivne maavara on turvas.

Üle-eelmisest aastast kehtivate kasutusmäärade koguste kehtestamisel lähtuti lubadega väljastatud või taotlustega kaetud tasemetest. Alustatud on mahajäetud turbaalade jääkvarude revisjoni. Alles siis on võimalik otsustada, kas alad tuleks anda kaevandamiseks või korrastada.

Populaarsed maavarad on ka liiv, kruus ja lubjakivi, mille kaevandamise soove on keskkonnaministeeriumi andmeil Harjumaal, eriti Tallinna lähiümbruses, aina juurde tulnud. Nende mõistlikuks kaevandamiseks on ministeeriumil kavas looduslike ehitusmaterjalide tegevuskavade väljatöötamine.

Maa-ameti andmeil on 2006. aasta lõpu seisuga keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 789 maardlat. Kui 2006. aastal kaevandati maavarasid valdavalt varasemate aastatega sarnastes kogustes, siis hiljem on kogused kasvanud. 53 protsendiga juhib liiv, järgneb dolomiit (45%). Kruusa kaevandamine kasvas vaid 10 protsenti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt