Äripäev Gruusias: piraattaksojuhil hea päev

Annika Matson 13. august 2008, 16:14

Viiendat päeva jutti kuumadel, kuid
jahenevatel sõjapäevadel edasi-tagasi Tbilisi ja Jerevani vahet sõelunud ja
Gruusiast hädalisi BMWga välja vedanud taksojuhil Šotal oli kolmapäeval hea
päev.

Juba varahommikul leiti piraattakso juhile kundedeks meid, kaks Äripäeva ajakirjanikku. Olime tülpinud üle kahetunnises Jerevani lennujaama rahavahetuse-, viisa-, ja passikontrollisabades seismisest. Pikast käänulisest plekktahvlitest tarade vahelt käigust autodeni jõudes leiti meile ka juhuslik kolmas reisikaaslane – Izvestja ajakirjanik Moskvast.

Armeenia päritolu, Tbilisis Šhevardnadse villa läheduses mitme põlvkonnaga ühte katust jagav taksojuht oli vene keeles väga suhtlusaldis – nagu Gruusia kirjapanemata reisijuht või ajalooteatmik.

Esimese peatuse tegime juba Jerevanis - mitmetunnine sabasseismise järel nõudis organism vett. Oli päikesetõusu aeg, kuid pood oli juba lahti. Kassapidaja teenindas kundesid, kuid üks letitagune müüja nägi alles magusat und, mis ostjad ei häirinud.
Kui arvate, et Gruusias on elu heaks läinud, siis eksite, lausus ta tee ääres lõunapausi tehes. Gruusias ei lähe elu heaks. Gruusias oli elu hea enne perestroikat. Šhevardnadze ajal oli kah päris hea. Aga Saakašvili kohta tal kiidusõnu eriti ei tulnud – mitte seetõttu, et viimane Venemaaga või siis Venemaa Gruusiaga sõja maha pidas. "Mina olen lihtne inimene – poliitkast ma suurt ei tea. Aga hinnad on viimasel ajal tõusmas." Kui üritasime tuua välja Gruusia edu aluseid – nagu näiteks ettevõtlikud inimesed, pani see teda turtsatama – igaüks ajab endale raha kokku – aga uusi töökohti ei loo keegi.

Saja ja 120ga mäenõlvade ja kuristike vahel kitsal kurvilisel teel laveerinud ja sagedasti suitsetanud juht prahvatas ükshetk üllatuse – Gruusias ei ole korruptsiooni! Samas tundus, et raha paneb rattad käima. Gruusias ei võeta altkäemaksu, raius Šota – keegi ei riski vahelejäämisega. Kuid üllatuslikult, kui meie piiripunkti sabas seisame, kadus taksojuht piiripunkti luugi ette, pangatähed näpus. Ja siis viipas käega, tulge luugi ette. Ja siis ta rääkis, et noh annab teinekord natuke raha, mõnikord niisama, vahest aga kiiremini sabast möödapääsemiseks.

Piiripunkt üllatas eile oma vaiksusega. Alles mõni päeva tagasi olid tema vastassuunas Gruusiasse sõitmisel Gruusiasse teel sabas 6-7 bussi, diplomaatide sõidukid, sõiduautod ja vahele veoautod.
28 aastat autojuhtimisega leiba teeninud juhil on kirg anda igal võimalusel möödasõidul või tee ääres jalutajatele signaali. Teeme ka mõned peatused. Armeeniast korjame peale kaks pangetäit vaarikaid – poole odavamad kui Gruusias – lapselaps armastab neid väga. Šuvalveri külas laadisime peale aprikoose. Gruusia, kuid eriti Armeenia üllatas Nõukogude Liidust pärit sõidukite arvukusega tänavapildis – 01 oli kui rahvussõiduk – kui tagaistmetel istujaid ei olnud, siis olid need täis, kurke, tomateid vms, sageli ka katuseraamil seisis kuhi.
Oh üllatust, Gruusias olevat piirkiirus vaid linnas sõitmisel – 50 km tunnis, linnast väljas on piirkiirus nõnda palju, kui juht suudab automootorist välja võtta. Siiski ei leidnud ta, et peaks 200ga sõitma – mis juhtuks, kui koer jookseks teele? Kihutada ei ole vaja.

130 eurot ehk 2035 krooni läks maksma Äripäeva ajakirjanike sõit Jerevanist Thbilisisse.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2008, 15:17
Otsi:

Ava täpsem otsing