Intervjuu ajakirjanikuga Thbilisist: palju laipu on veel rusude all

12. august 2008, 17:20

Hetkel Thbilisis viibiv ja uudiseid
vahendav Armeenia ajakirjanik Aghavni Harutyunyan ütles aripaev.ee venekeelse
sõsarsaidile kell 15 antud telefoniintervjuus, et palju laipu on veel rusude
all.

Järgneb intervjuu, mis toimus vene keeles. Intervjuu tõlgiti eesti keelde.

Kas sõda on lõppenud?
Tulistamine on praegu vaibunud. Päeval pole juba pikemat aega midagi kuulda olnud. Kuid kell kümme õhtul teatati mulle Batumist, et pommitati Batumi ja Poti sadamaid. Ma ei tea, mis seal täpselt toimus, kuna info on väga ühekülgne.

Gruusia teatab, et hoiab suurema osa Tshinvali linnast kontrolli all, Venemaa kinnitab, et Tshinvali on vabastatud ning seal käivad juba humanitaaroperatsioonid. Palju inimesi on seal veel rusude all, palju laipu. Hetkel on juba üle 2000 hukkunu, paljudest hukkunutest pole veel teada.

Mis praegu kohapeal toimub?

Tshinvali linna pääseda on praktiliselt võimatu. Kõik ootavad läbirääkimiste tulemusi. Uudised jõuavad meieni erinevatest allikatest, kuna Gruusias ei tööta internet, paljud kanalid on blokeeritud. Lähimal ajal püüan pääseda Gorisse.

Kas on kasu sellest, et teiste riikide presidendid sõitsid Gruusiasse?

Praegu püüavad kõik rahustada nii Gruusiat kui ka Venemaad, et nad ei võtaks relvi välja. Loodetakse väga Prantsusmaa president (Nicolas Sarkozy - toim) peale, kuna Venemaa ja Prantsusmaa vahel on küllaltki head suhted. Dmitri Medvedev ja Vladimir Putin ei võta Mihheil Saakašvilit tõsiselt ja keelduvad temaga rääkimast.

Kuidas käituvad inimesed?

Tänavu puhkas väga palju armeenlasi Gruusia Musta mere rannikul. Pärast 8. augustit sattusid inimesed paanikasse ja maksid suuri summasid selle eest, et nad viidaks tagasi Armeeniasse. Piiripunktides tekkisid 10-12-tunnised järjekorrad.

Keda kohalikud elanikud konfliktis süüdistavad?
Kuniks hukkuvad inimesed, kõik on süüdi. Mägi-Karabahhi konfliktis hukkus ametlikel andmetel 5000 inimest, kuid siis sõda kestis 3 aastat. Siin on aga kahe päevaga üle 2000 hukkunu. Armeenia ja Venemaa vahel on teised suhted. Esiteks, Venemaa on strateegiline partner. Teiseks, Venemaal töötab üle 2 miljoni armeenlase. Me ei saa sellest üle astuda! Meievahelised suhted peavad head olema.

Pigem tekkis hirm, et Aserbaidžaan alustab mingit tegevust Mägi-Karabahhia konflikti tsoonis, kuna just nemad arvavad, et nende huvid said riivatud. Kuid me kõik loodame, et neil jätkub mõistust mitte korrata veriseid vigu.

Kui kaua see veel kestab?
Siin ilmselt on küsimus Gruusia presidendis. Tema pani kodanikud olukorda, kus nad kardavad minna kodunt välja. Te ei kujuta ette, milline paanika siin on. Ühelegi rahvale ei meeldi sõdida. Gruusia opositsiooni liidrid teatasid, et sõja ajaks lõpetavad nad kõik sisepoliitilised vaidlused. Kuid mulle tundub, et pärast sõja lõppu ütlevad nad välja kõik, mida Saakašvilist arvavad. Kunagi pole Armeenia ja Gruusia omavahel sõdinud. Need on ainukesed õigeusklikud riigid Kaukaasias. Tavainimese tasandil on meil väga hea läbisaamine, kuid poliitilisi suhteid kahe riigi vahel ei ole. Presidendid käivad koos suusatamas, kuid rahva elu see kergemaks ei tee.

Millist abi te praegu kõige rohkem vajate?

Ei tea, kes ja kuidas suudaks seda saavutada, kuid kõige suurem abi oleks absoluutne rahu. Inimesed kardavad. Gruusias kuulutati välja üldine mobilisatsioon. Sõtta võeti 17-aastasi poisikesi.

Saakašvili viis asja nii kaugele, et Gruusia-Osseetia konflikt kasvas üle mingiks Ameerika-NATO-Venemaa-Gruusia konfliktiks. Enam pole selge, kes, kellele ja mis pretensioone esitab. Kuid me vajame ainult rahu!

Kas Armeenia kardab mingeid Venemaa poolseid aktsioone?
Ei. Me oleme ju strateegilised partnerid. Isegi sellist küsimust pole tõstatatud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2008, 07:29
Otsi:

Ava täpsem otsing