Rekordisaju olümpiaujulas põhjustas kiirem vesi

Neli aastat tagasi Ateena olümpial püstitati vaid kaheksa maailmarekordit. Millest selline suur erinevus?

USA San Diego ülikooli spordi- ja toitumisteaduste ekspert Brent Rushall peab põhjuseks olümpiaujula sügavust, kirjutas New Scientist. Pekingi basseini sügavus on kolm meetrit, tavaliselt on tippvõistlustel ujulate sügavus kaks meetrit, nii ka Ateena olümpial.

Vees liikudes tekivad ujuja keha ümber kahte tüüpi lained. Keha ees tekivad lained, mis liiguvad ujuja ees ja ka basseinipõhja suunas, teine lainetus tekib ujuja taga. Lained on ujujale vees peamine takistus. See, kuidas lained ujuja kehale tagasi põrkuvad, mõjutab otseselt ujuja liikumiskiirust ning siin astubki mängu ujumisbasseini kuju.

„Allapoole liikuvad lained põrkuvad vastu basseinipõhja ning suunduvad seejärel taas üles veepinnale. Kui tagasipõrkuv laine kohtub ujuja tagaosas tekkinud lainega või põrkub otse ujuja kehale, siis on see ujujale otseseks takistuseks. Seetõttu ongi madalad basseinid aeglased,“ selgitas Rushall.

Sügavamas basseinis on ujuja jõudnud enne edasi liikuda, kui põhjast tagasipõrkuv laine veepinnale jõuab ning seega mingit lisatakistust ei teki.

Pekingi olümpiaujulas on veel teisigi lisaomadusi, mis peaks vähendama veetakistust. Näiteks on basseiniservades eraldi rada, mis peab vähendama külgedelt tagasipõrkavate lainete rolli. Samamoodi oli ka Ateena olümpiaujulas.

Pekingi basseini sügavus on tõstatanud küsimuse, kas Pekingis püstitatud rekordeid saab ikka pidada ametlikult kehtivateks. Samas on maailmas teisigi võistlusujulaid, mille sügavus on kolm meetrit või isegi veel enam, ütles Rushall.