• OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,03%7 767,09
  • DOW 30−0,31%51 889,42
  • Nasdaq 0,45%27 244,02
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,46
  • OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,03%7 767,09
  • DOW 30−0,31%51 889,42
  • Nasdaq 0,45%27 244,02
  • FTSE 100−0,29%10 708,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,46
Pekingi olümpial on seni kehtinud ujumise maailmarekorditest jagu saadud tervelt 25 korda. Kaheksakordne kullavõitja Michael Phelps võttis enda nimele seitse uut maailmarekordit.
Neli aastat tagasi Ateena olümpial püstitati vaid kaheksa maailmarekordit. Millest selline suur erinevus?
USA San Diego ülikooli spordi- ja toitumisteaduste ekspert Brent Rushall peab põhjuseks olümpiaujula sügavust, kirjutas New Scientist. Pekingi basseini sügavus on kolm meetrit, tavaliselt on tippvõistlustel ujulate sügavus kaks meetrit, nii ka Ateena olümpial.
Vees liikudes tekivad ujuja keha ümber kahte tüüpi lained. Keha ees tekivad lained, mis liiguvad ujuja ees ja ka basseinipõhja suunas, teine lainetus tekib ujuja taga. Lained on ujujale vees peamine takistus. See, kuidas lained ujuja kehale tagasi põrkuvad, mõjutab otseselt ujuja liikumiskiirust ning siin astubki mängu ujumisbasseini kuju.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele