• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene karu tõhusal dieedil

    Maailmale on juba mõnda aega teada olnud, et Venemaal ei ole asjad kõige paremad. Aktsiaturud on teinud mitu karsummi ning investorid on kindluse mõttes suure osa oma idaturul liikuvast rahast välja tõmmanud.
    Olukord on karm. Välisinvestorid on Venemaalt pea kolme kuuga ära viinud 63 miljardit dollarit.
    "Kogu meie finantssüsteem on üles ehitatud välisrahale, mitte kodumaistele säästudele," sõnas Renaissance Capitali vanem-ökonomist Jelena Šaripova, lisades, et raha sissevoolu ümbersuunamine teeb Venemaa väga haavatavaks.
    Venemaa valitsus lubas päästeplaani raames aidata ettevõtteid 200 miljardi dollarilise abirahaga ning vajaduse korral täiendavate meetmetega, avaldades seda välispressiski. Siiski, enne oma raha kallale minekut pakkus valitsus n-ö investeerimisvõimalusi oma riigi rikkaimatele inimestele.
    Kreml sundis oligarhe süstima 10-30 protsenti oma kogu varast Venemaa turgudele ja pankadesse, et aidata turud pärast septembrikuist kokkukukkumist jälle jalule. Sunnitud sammu tagajärjel on 20 kõige rikkamat oligarhi kokku kaotanud väga suure osa oma vabast rahast. Lisaks on neile antud korraldused tagasi maksta võetud laenud, mis sunnib neid müüma oma vähelikviidseid varasid tegelikust hinnast oluliselt madalamalt.
    Kuna see varade ümberjagamine mõju ei avaldanud, on valitsus sunnitud vaatama enda rahareservide poole. Varusid on 650 miljardi dollari jagu.
    Asja teeb oluliselt keerulisemaks suur välisvõlg, millest pool on pankade osa. Pangad on sõltuvad välisrahast ning on võtnud laene dollarites, kuid tulu tuleb rublades. Ei pea olema majandusteadlane, et mõista tekkinud kasvavat probleemi valuutakursi riskide ebaõnnestunud maandamisest.
    Siiski annab enda rahakoti avamine valitsusele ammuihaldatud võimu, muutes kogu majanduse ja finantssüsteemi vaid Venemaa valitsuse võlgnikeks. Sellega saab ta kontrolli kõige üle, mis riigi majanduses toimub.
    Raha majandusse pumpamine hakkab peagi raskendama ka tavaliste venelaste elu, kes ei kuulu selle 3 protsendi hulka, kes aktsiaid omavad ning kriisi juba tundnud on. Tavaliste inimeste raha hakkab sööma juba praegu hirmkõrge ning aina kasvav inflatsioon. Asepeaminister Igor Šuvalov siiski selles probleemi ei näe, sest Financial Timesi vahendusel peab ta prioriteetseks tekkinud olukorra stabiliseerimist ning inflatsiooni väga teisejärguliseks.
    Stabiilsus on ilmselt veel kaugel. Danske Banki tehtud uurimus paljastab väga valusa prognoosi Venemaa kinnisvaramulli oodatavast lõhkemisest. Viimase viie aasta jooksul rõõmsalt kasvanud kinnisvaraturg nautis naftatulude tekitatud likviidsust ja odavat raha.
    Kuna likviidsus on kokku kuivamas ja rahastamise hinnad kasvavad järsult, on ka nõudlus oluliselt kahanenud, mistõttu saab kinnisvaraturg maandudes ilmselt valusa muhu.
    Naftahinnad maailmaturgudel langevad ja arvestades, et idanaaber on suurim nafta eksportija ning suuresti sõltuv sellest saadavast tulust, kisub olukord aina hapumaks.
    Siiski on Venemaal käes hea trump maagaasi näol. Maagaasi hind Euroopas turuliikumistest väga ei sõltu ning kuna gaas on keeruliselt transporditav kaup, saab pakkuja gaasitorustiku olemasolul hinda suuresti ise määrata. Olles suurim maagaasi eksportija maailmas ja suurim pakkuja Euroopas, plaanib Venemaa kuupmeetri hinda kergitada veel teadmata kõrgusse ning selle tuluga tulekahjusid kustutama hakata.
    Loodetavasti aitab see Venemaad, kuid enne läheb asi hullemaks. Lisaks on oodata suuremat sorti paanikat, kui kriis lihtsate venelaste rahakoti kallale läheb. Kui rahvas möllab, ei hakka nad enam lubadusi kuulama.
    Meie idanaabrile kohaselt on lihtrahvas õndsas teadmatuses. Kogu meedia läbib tiheda sõela, uudistes on keelatud kasutada sõnu, mis väljendavad kriisiolukorda või krahhi.
    Rahvusliku Finantsuuringute Agentuuri uurimuse kohaselt arvab 20% tavainimestest, et rahvusvaheline kriis toob Venemaale ainult head ning 40% ei näe mingit negatiivset mõju.
    Väikeettevõtjad ja turistid hakkavad probleeme siiski vaikselt nägema, märgates ettevõtluse jahenemist ja seistes välismaareisil silmitsi probleemidega Venemaal väljastatud pangakaardiga makstes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.