ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming
ütles aripaev.ee päevaküsimusele vastates, et majanduskriis Eestis pole veel
alanudki.
Aripaev.ee tänane päevaküsimus kõlas järgmiselt: "Kas Eesti riigi reservmiljardid tuleks koju tuua?".
Tamming kommenteeris, et tema toetab ettevõtjate ideed reservid koju tuua. Ettevõtja selgitas, et maailma tabanud finantskriis on jõudnud ka juba Eestisse, aga sellele alati järgnev majanduskriis pole veel Eestisse kohale jõudnudki.
"Tavaliselt lahendavad valitsused finantskriisile järgnevaid majanduskriise sellega, et laenavad raha juurde ning asuvad sellega suuri ettevõtteid pankrotist päästma. See omakorda viib hüperinflatsioonini, mis jõuab Eestisse kahe kuni nelja aasta jooksul," ennustas mees ning lisas, et Tallink näiteks pole ju veel pankrotti läinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti riik peaks oma reserviraha ruttu Eesti koju tooma ning ehitama selle rahaga valmis näiteks Tartu-Tallinn neljarealise maantee, sest selle raha väärtus kahaneb pidevalt. Kui panna see riigile väga vajalikesse ehitusobjektidesse, jäävad need vähemalt alles," resümeeris Tamming.
Tamming edastas aripaev.ee-le ka oma kirja, mille ta saatis tänavu juunis sotsiaalministrile ja töötukassa nõukogu esimehele Maret Maripuule. Selles kirjas tunneb ta sügavat muret Eesti töötukassa reservidesse kogunenud raha pärast.
Järgneb Tammingu täielik kiri Maripuule:
Käesolevat kirja ajendas kirjutama mure Eesti töötukassa reservidesse kogunenud raha pärast. Läbi aegade on sinna kogunenud üle 2,6 miljardi krooni eesti inimeste tööga teenitud raha, mille on nad maksudena maksnud riigile, et keerulisematel aegadel sealt taas abi saada.
Eelkõige peab kogunenud raha puhul eesmärgiks seadma selle säilimise. Kahjuks praegune finantssüsteem seda ei soodusta. Vastavalt Kondratjevi majandustsüklite teooriale ja selle edasiarendusele Schumpeter-Freeman-Perezi teooriaks on tehnoloogiarevolutsioonide vältimatuks oAlar Tammingsaks 10-15aastane majanduskriis tsükli keskel. Käesolev infotehnoloogia revolutsioonilise arenguga kaasnev kriis on alles algusfaasis ja erinevate ekspertide (George Soros, Jim Roger) hinnangul võib selle tulemuseks olla kõigi aegade suurim finantskriis, mille tõttu võivad enamus finantsvarasid kaotada suurema osa oma väärtusest. Teatavasti on pangas olev vara eelkõige elektroonilisel kujul eksisteeriv väärtus, mis säilib tänu usaldusele.
Kahjuks on peale trükipressi leiutamist käibele lastud kõik paberrahad ilma ühegi erandita pikemas perspektiivis muutunud makulatuuriks. Raha süsteemid, millel on puudunud kate ja mis on püsinud ainult usaldusel, pole olnud jätkusuutlikud. Samuti ei ole jätkusuutlik praegune elektrooniline raha, kui tal puudub reaalne kate. Teatavasti on 95% maailma rahast liikumas virtuaalsel kujul. Kriisi süvenemisel on kaks võimalust. Esiteks pankade poolt välja antud laenud ei jõua panka tagasi ja pangad võivad pankrotistuda. Teiseks hoiustajad soovivad oma raha välja võtta ja pangad jooksevad rahast tühjaks. Suure tõenäosusega võivad mõlemad stsenaariumid realiseeruda üheaegselt.
Praegu säilib töötukassas olev raha ainult stabiilse majandusolukorra korral. Juhul kui maailma rahandussüsteem läheb kaosesse, siis ekspertide (Howard Ruff, Jeremy Rifkin jt.) hinnangul ei pruugi elektrooniline raha säilida. Kaosesse mineku võimalusi on mitmeid. Alates sellest, et häkkerid murravad lahti pankade pea- ja abiserverid ning kustutavad või moonutavad osa informatsioonist, lõpetades USA kongressile saadetud ettekandes mainitud võimalusega, mis seisnes terroristide poolt tuumapommi hankimises ja selle lõhkamises USA atmosfääris. Teatavasti kaasneb tuumaplahvatusega elektro-magnetimpulss, mis lööb rivist välja kõik töötavad arvuti kiibid. Ma ei arva, et need stsenaariumid kindlasti realiseeruvad,
kuid ajalugu on näidanud, et iga 30-40 aastat tagant on toimunud maailma rahanduses suuri muutusi, mille tulemusena senised säästud suuremas osas kaotavad oma väärtuse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimane suur kriis oli 1971, kui USA loobus oma dollareid kullaks vahetamast ja mindi esmakordselt raha 2600aastase ajaloo jooksul üle süsteemile, kus raha ei ole tagatud ei hõbeda, kulla ega millegi muuga. Sellest hetkest on raha ainult usaldusel põhinev paber. Samalaadseid katsetusi on tehtud ka varem (enne Prantsuse revolutsiooni, 1920-ndate Saksamaal jne.) ning need kõik on lõppenud rahasüsteemide kokkukukkumisega, sest võimalus paberraha piiramatult juurde produtseerida on tekitanud petliku tunde lõputust rikkusest. Eriti kiiresti on rahasüsteemid kollapseerunud peale sõdasid, sest riigid ei suuda katta sõjakulusid oma maksumaksjate arvelt - selle maksavad kinni kõik riigi elanikud läbi kasvava inflatsiooni. Ei ole vist vaja lisada, et ka praegu peetakse Iraagis sõda, mille ülalpidamine maksab ligi miljard dollarit päevas.
Suure tõenäosusega ületab edaspidine inflatsioon tunduvalt kõikide keskmiste fondide tootlusi. Seoses eelpool tooduga ja vajadusega töötukassa raha kindlasti säilitada palun kaaluda osa töötukassa raha säilitamist ainukeses inflatsioonikindlas finantsinstrumendis, milleks on füüsiline kuld. Kullakangid ja kuldmündid ei ole kaotanud väärtust ühegi rahareformi ega sõja ajal alates Rooma riigist kuni tänaseni. Ka käesoleval maailma majanduse segasel ajal on mõistlik pöörduda tagasi ajaproovile vastu pidanud raha säilitamise vormi juurde. Lisaks on kuld praegusel hetkel pikaajalise tõusutsükli poole peal ja see annab lisaks raha säilimisele ka võimaluse täiendavaks tootluseks. Teatavasti on viimase 200 aasta jooksul kullahinna tõusu
tsüklid kestnud 15-25 aastat. Praegu on käimas tõusu 7 aasta. Antud kirja ajendas kirjutama ka asjaolu, et ükski pank ega investeerimisfond antud soovitust kindlasti ei anna, sest siis nad kaotavad oma teenustasud ja võimalikud edukuse preemiad. AS Tavid on valmis ilma igasuguse komisjonita ja täiesti tasuta vahendama maailma suurimate kullahulgimüüjate toodangut, et aidata kaasa töötukassa raha säilimisele ja kasvamisele maksimaalselt praegusel ajal.
Olen tegelenud kulla kui investeerimisvahendi kohta info analüüsimisega pikemat aega, seetõttu pean vajalikuks informeerida praeguses olukorras võimalikest ohtudest riigi raha üle otsustajaid, jäädes ise võimalike kullaostude korral täielikult kõrvale igasugusest vahendusja teenustasudest.
Loodan, et seda kirja mõistetakse kui tõsist muret ja soovi aidata kaasa oma kogemuste ja teadmistega riigi raha säilimisele ja kasvamisele.Loomulikult laieneb see ettepanek peale proua Maripuu ka kõigile teistele riigi reservide haldajatele, kes on oma eesmärgiks seadnud riigi huvid.
Maripuu vastus Tammingule
Maripuu vastus saabus juulis: täname Teid huvitava ettepaneku eest. Sotsiaalminister ei kujunda ainuisikuliselt töötukassa investeerimispoliitikat. Töötukassa varade investeerimistegevust korraldab töötukassa juhatus lähtuvalt töötuskindlustuse seadusest ning töötukassa nõukogu otsustest.
Töötukassal on oma selge vastutus ja finantsvahendite haldamise kord on kinnitatud Eesti Töötukassa Nõukogu 30.03.2006 otsusega nr 4 (muudetud Eesti Töötukassa Nõukogu 31.07.2006 otsusega nr 14;31.01.2007 otsusega nr 2 tagasiulatuvalt 01.01.2007).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaalusime Teie seisukohti ja edastame Teile meie seisukohti kujundavad kaalutlused. Erinevad riiklikud fondid on enamasti võlakirjainvestorid. Olenevalt fondi kasutamise eesmärkidest (likviidsus ja ajahorisont) kombineeritakse omavahel vähem riskantseid riiklikke võlakirju mõnevõrra riskantsemate ettevõtete võlakirjadega ja vahetevahel lisatakse suuremal või vähemal määral teisi varaklasse (aktsiad, toorained, kinnisvara, riskifondid jne).
Keskpankadele on ajaloolistel põhjustel jäänud keskmisest rohkem kullavarusid, kuid see väheneb pidevalt. Kuld ja teised toorained on investeerimisinstrumentidena finantsturgudel küll levinud, kuid füüsilist kulda ostes peab arvestama ka selle hoiukuludega. Kulla osatähtsus riikide
reservides on pidevalt vähenenud. Eesti krooni kattevaras on kulla osa väga väike: 0,19%. Kulla tootlus mõõdetuna eurodes alates 1992. aastast jääb alla näiteks väga konservatiivsele 1-3 aastaste euroala riiklike võlakirjade tootlusele. Samas on ka kulla hinna volatiilsus võlakirjadestselgelt suurem, mis tähendab, et võlakirjad on kindlasti olnud parem/stabiilsem investeering. Kuld ja teised toorained on ajalooliselt olnud suhteliselt heaks riskimaandamise võimaluseks globaalse inflatsiooni kiirenemise perioodidel. Teatud investeerimisstrateegiates on ilmselt võimalik kuldavõi selle tuletisinstrumente kasutada, kuid alati on investeerimisel mõistlik riske hajutada ning peab arvestama, et kiirele tõusule võib järgneda ka kiire langus. Töötukassa varade investeerimishorisont ja eesmärk pole ilmselgelt selline, mis lubaks võtta suuri riske varade säilivuse ja hinnavolatiilsuse osas. Töötukassa finantsvahendite haldamine lähtub, vastavalt Eesti Töötukassa haldamise korra punktile 3.3 konservatiivsest investeerimisstrateegiast, millega tagatakse finantsvahendite säilimine, investeeringute likviidsus, hajutatus ning kehtestatud riskipiirangute raames maksimaalse tulu saavutamine. Eesti Töötukassa finantsvahendeid on lubatud investeerida nõudmiseni ja tähtajalistesse hoiustesse, võlakirjadesse,pöördrepotehingutesse, rahaturu- ja intressifondide osakutesse. Teie poolt tehtud ettepanekute rakendamine tähendaks praeguse finantsvahendite investeerimispõhimõtete muutust. Teie ettepanekud edastati Eesti Töötukassa nõukogule ja juhatusele ning me arutame neid nõukogu koosolekul augustis