Ettevõtjad tooks riigi reservi koju

"See on üks võimalus, mida Eesti riik saab kasutada, mida ta kasutanud ei ole," ütles EfTEN Capitali tegevjuht, töörühma liige Viljar Arakas reedel, enne, kui oli teatavaks tehtud Parex panga riigistamise otsus. Arakase sõnul oleks eesmärk tugevdada pankade bilanssi, et suurendada laenuraha pakkumist ja elavdada riigi majandust.

"Sisuliselt Eesti pangad praegu laenu ei anna, sest pankadel on väga madal likviidsus," ütles teine töörühma liige, investeerimispankur Kristel Kivinurm-Priisalm. "Deposiitide väljavõtmisel või panga ülekannete tegemisel likviidsusprobleeme ei ole," lisas ta.

Tähtajaline hoius praegu võlakirjadest kasulikum

"Ega ta mingi võluvits ole," nentis Raasuke, aga tegemist on tema sõnul ühe viisiga, kuidas riik saab suhteliselt mõistlikul viisil raha pakkumist parandada, teisest küljest ei ole aga rahaline maht teab mis suur, kui vaadata kogu sektorit, ja see oleks ka ühekordne efekt. "Siis tuleb selgelt muuta praegust investeerimismandaati," nõustus Raasuke, et muutmist vajaksid ka vastavad õigusaktid. Tema sõnul tuleks läbi mõelda mehhanism, kuidas see raha siia tuleb ja õigesse kohta jääb.

"Kindlalt suureneksid laenumahud," kinnitas Raasuke siiski reservide paigutamise mõju pankadele. Tema hinnangul peaks selle sammu ettevõtmise eeldus olema see, et maksimaalselt võimalik raha jõuaks otseselt laenudesse.

Likviidsuse probleem pankades seisneb Raasukese sõnul selles, et raha lihtsalt ei tooda juurde. Ühel rahvusvahelise panga juhil oleks oma investoreid vaja väga palju veenda, et suurendada laenamist Balti regiooni, kuna majandustele on antud ülinegatiivne hinnang. "Peaaegu on otsustatud, et seda ei tehta," möönis Raasuke.

"Kui ma ütleksin hästi lihtsalt, siis jah," vastas Raasuke küsimusele, kas reservide toomine Eestisse alandaks laenuintresse, aga seda tingimusel, kui kõik muud asjad jääksid samale tasemele.